Elulugu. Aleksandr Pushkin sündis 26. mail 1799. aastal Moskvas, põlisaadliku Sergei Pushkini ja tema naise Nadezda Ossipovna pojana. Puskini emapoolne vanaisa Ibrahim Petrovits Hannibal oli pärit Aafrikast, ta oli Peeter I kasupoeg. Peale tema oli peres veel neli last: vanem õde ja kolm venda. Puskini lapsepõlv oli üsna rõõmutu. Ta ei olnud perekonnas lemmiklaps, teda peeti käpardiks ning vanemad suhtusid temasse ükskõiksusega. Sellepärast ta ei maininudki oma luuletustes oma ema ega isa. Suure südamesoojusega suhtus ta hoopis oma hoidjatesse. Üsna noorelt 1811. aastal saadeti Pushkin lütseumi. Lütseum asus keisri suveresidentsis Tsarskoje Selos, Katariina lossi tiibhoones. Lütseum oli Pushkini elus oluline, kuna seal hakkas ta tundma end luuletajana ja sai palju uusi sõpru. 1817. aastal lõpetas Pushkin lütseumi ning sai tööd välisministeeriums. Kuid töösse suhtus ta külmalt ja tegeles peamiselt luuletööga. 1820
juba väiksena kaasas ta oma tegemistesse (vargused jne). Fagini vargakambaga liituvad ka Noah Claypole ja Charlotte, kes on omavahel suhtes ning varastanud enne tulekut mister Sowerberrylt raha ning soovib sellist eluviisi jätkata. Noah Claypole saadetakse viimasel ajal imelikult käituva Nancy järele nuhkima ning saadakse teada, et ta on käinud rääkimas Rose'i ning mister Brownlowga, kes nüüd on kõigest teadlikud, samas ka reetnud Sikesi (Noah liialdas, Nancy teda ei maininudki). See aga sai Nancyle saatuslikuks faktiks ning Sikes peksab tüdruku surnuks. Uudis mõrva kohta aga levib linnas ning Sikes kuulutatakse tagaotsitavaks ning talle määratakse kopsakas leiuraha. Sikes leitakse ning lubatakse suurt raha sellele, kes Sikesi ka kätte saab. Selleks aga ei avane võimalust, sest juhtub õnnetus- samal ajal kui Sikes soovib põgeneda, poob ta end ise üles. Raamatu lõpus avaldub suur hulk infot. Tuleb välja, et Monks on Oliveri poolvend.
Raseduse katkestamist ta ei kaalunud, küll aga soovitas seda neiu isa, samas neiu ema keelas abordi ära. Teistest sugulastest, nagu väitis neiu küsitluslehes, ,,ei hakka parem rääkimagi". Küsimusele, kuidas reageerisid õpetajad ja koolikaaslased sellele uudisele, vastas neiu, et klassijuhataja oli igati rõõmus, teised õpetajad, peale kehalise kasvatuse õpetaja, kes arvas, et ega tema esimene ega viimane rase 12. klassi õpilane ei ole, ei maininudki seda. Koolikaaslased soovisid aga õnne, muretsesid ning suhtusid üldiselt positiivselt. Sõprade reageeringu kohta väitis küsitletu, et vähemalt tema ees tehti head nägu ning ei tahetud eriti uskuda, et see tõsi on. Oma tuleviku väljavaadete kohta kirjutas neiu nii: ,,See, et mul laps on, ei tähenda, et mul nüüd midagi tegemata jääb. Ise peab piisavalt tubli olema, siis saab kõigega hakkama. Laps ei ole koorem, laps on kingitus."
valmis saanud ,,Lugu vanast meremehest". Raamatule tegi kahju Wordsworth'i luuletused, sest publikule see rõhutatud talupojatemaatika ei meeldinud siis ega ka hiljem. Siit kasvasid välja Wordsworth'i teoreetilised vaated. Oma manifestis kirjutas Wordsworth peamiselt oma luuletustest. Siit algaski nende mõlema karjäär. Colebridge oli Wordsworth'i peale ka pahane sest ta ei maininud oma eessõnas ,,Lugu vanast meremehest" ei maininudki. Uus loeng 23.04 Scottil on romantikuna palju pistmist realistliku romaani tekkega. Byronist ja Shelleyst võib kõneleda kui mingist koolkonnast. Nad on mõlemad mässajad. Shelley oli religioosne mässaja, aga byron sotsiaalne mässaja. Byron sattus hiljem põlu alla. Nii Byron kui Shelley surid Itaalias. Enne oma õnnetut elu leidis ta endale naise ja oli õnnelikus abielus. Vahepeal oli lahti l'äinud KreekaTürgi sõda.