vanem, kuid on tähtis, sest taaskäivitas 20. sajandil suuna, mis uurib kreekakeelse tõlke põhjendatust ja aramea keelest tulenevaid võimalikke kasutusi Inimese Pojale. Mis puudutab Beckstromi artiklit, siis valisin selle kahel põhjusel. Esiteks on tegemist värske artikliga, teiseks kannab Berckstormi tekst teist kõige mõjukamat vaatekohta, nimelt arusaama, et Inimese Poeg on kasutusel tiitlina ja lisab sellele omapoolse interpretatsiooni, mida Burkett oma raamatus tegelikult ei mainigi. Seega on Berckstorm ühelt poolt hea näide kontekstuaalsest lähenemisest Inimese Poja analüüsis ja teiselt poolt esindab ühte värskemat võimalikku tõlgendust. Burketti raamatu võtan kõige aluseks, sest ta esitab küllaltki tervikliku ja neutraalse ülevaate kogu Inimese Poja küsimuse ajaloost ja selle teema arengust ning olulisematest taustatekstidest. Et veel natuke tausta luua, toon siinkohal ära mõned näited
520 kui prohvetid Haggai ja Sakarja seda nõudsid nind neiluue eskatoloogilise pinge aastail õnneaja saabumise sellest sõltuvaks kuulutasid. Taoline pilt asjade käigust peale Kyrose võimuletulekut sobib hästi nende aastakümnete ajaloo raami. Darius I (522-486) oli Ahhemeniidide suguvõsast, aga usurpaator, kes haaras võimu enda kätte aastal 522., kukutades maag Gaumata. Kuigi ta oli Ahemeniidide suguvõsast, polnud ta Kyros II otsene järeltulija. Seetõttu ta ei mainigi Kyrost oma tuntud ,,Behistuni" raidkirjas, mis on kõige pikem säilinud vana-pärsiakeelne tekst ning loodud Darius I ülistamiseks ja tema võimu legitimeerimiseks. Behistuni raidkiri ehk Bisutuni raidkiri. Behistun paikneb muistse Meedia (Meedea) riigi (tänap. Iraani) territooriumil, täpsemalt asub Kermansahist Hamadani viival teel ca 1500 m kõrgune mägi. Mäel on ca 100 meetri kõrgusel kivisse raiutud Ahhemeniidi dünastiast pärit Pärsia kuninga Darius I (valitses aastatel
annaabi.ee 
