Pealegi võib kellaviietee (ka kellaviiekohvi) juurde pakkuda mitmekülgset valikut suupisteid ja, mis peamine, laua saab kiiresti ette valmistada. Kellaviieteel ei pakuta lahustuvat teed, pakiteed ega lahustuvat kohvi. Kiire elu ei jäta kahjuks palju võimalusi naistel endil niisuguseid armsaid intiimseid vastuvõtte korraldada. Kellaviietee on nüüd kandunud luksushotellide teesalongidesse, mainekatesse kohvikutesse. Saksamaal on selle koosviibimise aegki tunni võrra ettepoole nihkunud. Prantslased aga joovad kella kuue paiku hoopis aperitiivi, asendades kellaviietee päevase kohvijoomisega. Niisiis on traditsiooniline kellaviietee või -kohv asendunud pausiga töö juures ja kindlal kellaajal sõprade-tuttavatega lemmikkohvikus kokkusaamisega. Ent kõrgel tasandil korraldatakse siiski ametlikke teevastuvõtte mõne inimese auks või mõne sündmuse tähistamiseks
varasuhtest erinevaid kokkuleppeid teinud. Enne Jaanusega abiellumist elas Mari oma Kakumäe korteris, mille pärandas talle tema vanaema Marju. Jaanuse kõige kallimaks varaks oli enne abielu soetatud vana Mustang (30 000 EUR). Mõnda aega enne abiellumist elas paarike Mari Kakumäe korteris, kuid otsustasid selle siis enne abiellumist maha müüa ning raha hiljem tulevaste laste nn ülikoolifondi panna –– nimelt tahtsid noored enda lapsed mainekatesse Inglismaa ülikoolidesse õppima saata ning Kakumäe korteri müügist saadud 130 000 eurot on tulevikus kindlasti suureks abiks. Korteri müümise põhjuseks oli asjaolu, et 2005. aasta juunis sai Jaanus väga hea tööpakkumise Tartus. Esialgu elasid Mari ja Jaanus viimase töökoha poolt pakutavas korteris, kuid 10 aastat hiljem ehk 2015. aastal, kui mõlemad olid piisavalt palgaraha kõrvale pannud, otsustasid nad selle 10 aasta jooksul kogutud raha eest oma korteri osta