Tänu nendele tunnustele on liikumisega tegelemine paljudele kodanikele esimesel kohal. Siit tekib ka küsimus kas sport on elustiil? Sellele küsimusele saab vastata mitmeti, sest esineb nii positiivseid kui negatiivseid külgi. Juba imiku eas lastega käiakse treeningutel, et tugevdada nende lihsaeid. Mida nooremana alustada seda parem on tulevikus ,sest siis on lapse immunsusüsteem tgevam ja tänu sellele areneb ka distsipliin. Paljud vanemad panevad oma maimukesi kohe mitmesse erinevasse trennidesse. Kõik selle nimel, et nende võsukesel oleks tervise riketeta elu. See on ka väga õige käitumine, sest tänapäeval on muutunud arvuti mõningatele lastele sõltuvuseks. Seda ei tahaks keegi oma pisikesele, et ta istuks terved päevad ainult kodus ja rikuks oma silmi, parem las olla kuskil trennis või väljas. Ainuke negatiivne asi on selle juures, et lapsel võib väga varases eas ka villand saada treeningalast millega ta on juba terve elu tegelenud.
liiga tehes. Hea näite saab tuua Ilmar Raagi filmist "Klass", mis sisaldab rohkelt koolivägivalda ja tänapäeva noorte igapäevaelu. Võib ka juhtuda, et vägivaldsete vanemate järeltulija ei saagi aru, et ta midagi valesti on teinud, sest tema kodus on see täiesti tavaline, et sõnu ei kasutata-ainult füüsilist karistust. Mina arvan, et head lapsed kasvavad siiski vitsata. Ma pole kunagi mõelnud, et maimukesi tuleks hellitada ja ainult sõnadega kasvatada, kuid ma kindlasti ei poolda ka kehavigastuste tekitamist. Näiteks tutistamine on karistus, mida iga laps väiksena kardab, sest see on valus, kuid see ei tekita midagi muud peale hirmu ja hetkevalu. Arvan, et selline karistus on piisav, kui sõnadega asja lahendatud ei saa, kuid midagi enamat küll teha ei tohiks, sest see jätaks lapse hinge juba suuremad haavad ja võib juhtuda, et