Kas oleksin soovinud elada lapsgeeniuse elu? Kõik lapsevanemad tahavad, et just nende maimukesest sirguks tuntud advokaat, suurepärane arst, edukas ärimees või armastatud poliitik. Emad-isad pigem elavad kitsikuses ning hoiavad raha laste hariduse ja helge tuleviku tagamiseks kui lasevad järelkasvul ise homse päeva pärast muretseda. Enda lapsele parima soovimises pole midagi halba, ent kuskile peaks olema tõmmatud ka piir. Kui aga lapsel on olemas kõik eeldused saamaks geeniuseks, kas taoline elu on täisväärtuslik?
Väga lihtsustatult võib nentida, et naiste primaarseks rolliks jäi eelkõige poisslaste ilmaletoomine, sest väärtustebaas, millele tolleaegne maailmakord tugines, oli üles ehitatud maskuliinsele alusvundamendile. Ehitusplokkide hulka, millega luuakse mehelik universum, kuuluvad kindlasti ambitsioon, võitluslikkus ja konkurents. Taolisse kooslusesse, mida iseloomustab agressiivne karakteristika, kuhu mehepoeg(loomulikult vastava päritoluga) sündis, oli keskne eesmärk transformeerida maimukesest hilisem sõjamees. Rääkides militaarpedagoogikast, ei saa üle ega ümber Sparta linnriigist. Riigi eeskoste all kasvatati tulevane kodanik range militaarse drilli korras, mis algas 5 Vernant, J. P., Vana-Kreeka inimene, Avita, 2001, lk 94 6 Pomeroy, S. jt., A brief history of ancient Greece : politics, society, and culture. New York; Oxford: Oxford University Press, 2004, lk 159 7 Vernant, J. P., Vana-Kreeka inimene, Avita, 2001, lk 89 8 Vernant, J. P
annaabi.ee 
