Atlandi ookean saab kõige rohkem magedat vett kuna temasse suubuvad mailma suurimad jõed: Amasoonas, Missisipi ja teised. Merevee soolsust mõõdetakse promillides mis näitab mittu grammi mineral ainet on lahustunud 1 liitris vees. Mailma mere keskmine soolsus on ligikaudu 35 promilli. Kõige soolasem kuni 40 promilli on punanemeri ja Pärsia lath. Mailma meri on pidevas liikumises mida käivitavad tuul, temperatuuride erinevus, gravitatsioon. Mailmamere pind tõuseb ja vajub loodete ehk tõusumõõna ajal. Ookeanide ja merede pindmiste veekihtide horisontaalset liikumist nimetatakse hoovusteks. Hoovused tekivad mitmesugustel põhjustel püsivad ühes ja samas suunas puhuvatel tuulte mõjul tekivad triivhoovused mis jätkavad liikumist samas suunas ka siis kui väljuvad neid tekitavad tuulte mõju sfäärist ja hääbuvad alles pikkamisi. Triiv hoobused on näiteks Atlandi ookeani põhja- ja lõuna pasaav hoobused.
23. Vee jaotumine Maal: maailmameri ja siseveed ~97% veest Maailmameres: Vaikne ookean 50% Atlandi ookean 25% India ookean 21% Põhja-Jäämeri 4% ~3% sisevesi: liustikud 75% põjavesi 24% jõed, järved, veeaur 1% 25. Hoovuste tekkepõhjused ja liikumise seaduspära ning hoovuste roll maa kliima kujunemisel Hoovui tkitavad peamiselt mailmamere eri osade temperatuuri ja soolsus erinevus, püsivalt ühesuunalised tuuled ja looded. osa hoovuste kulg on püsiv, osa muudavad suunda.Maa pöörlemisest tingitud Coriolise jõu mõjul kalduvad merehoovused põhjapoolkeral paremale ja lõunapoolkeral vasakule. Soojas hoovuses on vesi soojem kui ümbruskonnas. Õhk sellse hoovuse kohal sisaldab rohkem veeauru ja sattudes mandrile, pehmendab see veelgi sealset kliimat. Näiteks on
annaabi.ee 
