autor on Dr.Hans Rath J&L Viini Lobmyerist. Lühtrid tõstetakse etenduse ajaks 3 lae peale, et neilt peegelduv valgus rõdudel istujaid ei segaks.2008. aastal,enne Meti 125-dat aastapäeva võeti lühtrid alla ja viidi Lobmyeri töökotta korrastamisele.Töölised panid lühtritele uued juhtmed ja kontrollisid üle kõik 49,000 kristalli ning asendasid kõik katkised või puuduvad.Fuajees on ka Aristide Mailloli ja Wilhelm Lehmbrucki loodud skulptuurid ja portreesi Meti ettevõtte kuulsatest liikmetest. Auditoorium on lehviku kujuga, kaunistatud kuldse ja valgega. Lisaks põrandal olevatele istmetele on seal veel viis korrust(rõdu), kus inimesed saavad etendust nautida. Lava on 80 jalga(24m) pikk kardinapiirist tagumise seinani ja 103 jalga(31m) lai.Laval hulgaliselt erinevaid mehanisme mille abil lugu etendatakse, näiteks 7 lifti, kolm tagalava(suured ruumid kummalgil
Eesti esimese iseseisvumisaja suurim skulptor Jaan Koort oli tegelikult üks esimesi kunstnikke, kes tüdines ekspressionismipuhangust ning näitas ka teistele teed Pariisi ja eriti sealse uusrealismi poole. Ta innustus prantsuse kunsti mõõdukale, antiliteratuursele ja peenemaitselisele liinile. 1920. aastatel ja 1930.aastate alguses valmis tal hulgaliselt portreid, hauamonumente ja loomade kujutisi, mille lihtsuse, selguse ja monumentaalsuse kaudseid eeskujusid leiame näiteks Mailloli, Despiau jt. Prantsuse realistide loomingust. Loomaplastikast on olnud üheks populaarseimaks on pronksist"Metskits". Pärast Koorti oli üks produktiivseim skulptor Anton Starkopf. Tema teoste temaatika on väga lai. Ka graafikas taandus ekspressionismi mõju, asendudes realistlikuma, helgetma tundetoonilise kunstiga. 1930. aastail võitis graafika endale juurde suure hulga publikut ning samuti ka palju uusi autoreid. Avardus ja süvenes graafilise tehnika kasutus
avenüül, see oli ajalooline maja: seal asus kunagi Lenini salatrükikoda, kus Lenin andis välja oma ajalehte. Valinud uueks koduks Boulogne'i metsa, polnud Chagalli ainus eesmärk mugava kodu loomine vaid ka põgenemine võimalikult kaugemale Montparnasse'ist, kus rahvamass, lärm ja pahatahtlik klats talle ei meeldinud. Sellel Pariisi perioodil avastas ta palju Prantsusmaad, Bella algatusel. Kõigist selle perioodi reisidest on saanud eriti kuulsaks 1926. aasta reis Aristide Mailloli juurde, kes elas Hispaania piiriääres. Ameerikas 21. juuni 1941 jõudsid Marc ja Bella New Yorki.Kuid teade uue sõja puhkemisest hävitas kahe põgeniku kergendustunde, et viimaks ometi ollakse jõudnud rahusadamasse. Vaevalt olid nad silmanud Manhattani pilvelõhkujaid, kui neid rüüstasid taas halvemad eelaimused. Chagalli esimese kokkupuute raskusi New Yorgiga leevendas Pierre Matisse, kes oli talle sadamasse vastu tulnud.
annaabi.ee 
