Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola Lydia Koidula Raamatu peategelased olid: Mäeotsa Peeter Pint, tema naine Anne, tütar Maie, poeg Jüts, Maie kosilased Erastu Enn ja Männiku Märt ning vallavalitsuse kasak Kure Aadu. Raamat rääkis Maiest, keda külastasid mitmed kosilased. Potensiaalseim kosilane Maie ja tema ema Anne arvates oli Märt. Märt oli noor mulk. Peeter müüs kunagi oma Aluste renditalu rikkale mulgi härrale sellepärast Peetrile Märt ei meeldinud. Seega teine kosilane Erastu Enn oli potensiaalseim isa silmis Maiele. Maie aga ei võinud silmaotsas Ennu kannatada. Enn oli küll jõukas mees ja ta isa oli valla-ametis. Külajuttude järgi oli ta oma sõrme kaotanud liisuvõtmise ajal, mida Maie valeks pidas
Märdi kohta, nüüd teadis Jüts kohe, kes kosib Maiet, see oligi Märt. Kui Jüts seda küsis, sai Maie väga pahaseks ning läks õue. Jüts läks see vastu rehe alla. Enn tuleb parsilt alla. Ta on marus, et temast niimoodi taga räägitakse. Keegi ei ütle otse välja, ikka räägitakse taga. Kuuleb jälle maja poole samme tulemas, ronib üles tagasi, ise mõeldes, et on nagu rebane lõksus. Tulevad Aadu, Peeter ja Anne. Supipott ühes. Peeter, Maie isa on vist juba kuulnud Maiest ja Märdist. Ta ei kiida tütre valikut sugugi heaks. Aadu püüab see eest seda just heaks kiita, ja sedagi peetrile seletada. Anne, Maie ema on samuti Aaduga nõus, kuid Peeter ei taha neid kuidagi kuulda võtta. Aadu sööb kõhu täis, tänab ja kaob välja, Anne võtab sappa ja astub ka toast välja. Peeter jääb üksi. Üks on kindel, tema Märti oma tütre juures näha ei taha. Arvab, et Märt on mulk ja mulgid jäävad petjateks. Ta läheb uksele ning hõikab Jütsi, Jüts tuleb
Kuna keegi teda peale Villu ei mõistnud siis ta üldse ei proovinudki rääkida enam. Maie oli koguaeg kurb. Krõõt ootas pikkisilmi Maiele kosilasi aga pettus üsna pea. Ühel päeval läks Mai metsa alla lilli otsima ja ei tulnud enam tagasi. Priidu saadeti sulastega teda otsima. Kuid teda ei leitud. Krõõt läks Villu maja juurde, kahtlusega et Maie on seal. Kuid Villut polnud kodus. Krõõt ootas kaua, kuni lõpuks Villu koju jõudis. Kuid Villu ei teadnud Maiest midagi. Mindi uuesti Maiet otsima. Korraga leiti Maie jalajälg. Saadi aru et Maie on röövitud. Röövija oli Goswin Herike, kes oli komtuuri vennapoeg. Maie oli Puidu mõisasse viidud. Kuid Villu sinna sisse ei saanud, sest see oli kindlus. Samal ajal maarahvas valmistus ülestõusuks. Nädal enne jüripäeva tuli Eestimaalt saadik Sepp Villu juurde ja kuulutas, et mäss jüripäeva ööl teatud viisil pidi algama. Sepp raputas pead, sest
Vaid Kai on mõlemas loos sama koha peal. Kas kaks ülejäänud pärna, Mai ja Riinu, on praegu alles? Looduskaitsealune puu nimega Mai asub Kaiest mõnesaja meetri kaugusel, künka all võsatukas. Ta on Kaiest veidi tüsedam, ümbermõõduga rinnakõrguselt 329 cm ja ka pikem - 19 m. Tema tervis on Kaie omast märksa viletsam. Tüve sisemuses on suur õõnsus ja puu kaks haru mahakukkumise vältimiseks trossiga kokku tõmmatud. Looduskaitsealune puu Riinu asub Kaiest ja Maiest ligi 7 km ida pool, endises Uduveres, nüüdses Pärnu-Jaagupis. Puu kasvab otse maantee pervel. Ta on kolmest pärnast suurim. 1998. a. oli puu ümbermõõt rinnakõrguselt 463 cm ja kõrgus 20 m. Meie tuntud rahvaluule koguja ja uurija Matthias Johann Eisen on toonud oma 1920. a. ilmunud raamatus "Esivanemate ohverdamised" Kai, Mai ja Riinu kõrval ära hulga teisi rahvajutte üle kogu Eesti, kus kõneldakse rändavatest puudest või inimestest, kes paigale jäädes puudeks muutunud
annaabi.ee 
