selle situatsiioni kohta, mida ta võib sellest öelda. Sain piisavalt teada ka sellest, et Eesti aitab kannatatuid. 1) Millest sõltub Ukraina olukorra sanktsioonide ulatus? 2) Kes kannab peamist vastutust praeguse olukorra ja dialoogi võimaldava esimese sammu astumise eest? 3) Mida on Paeti sõnul oluline alustada verevalamise viivitamatuks lõpetamiseks ja püsiva lahenduse leidmiseks? Artikkel 2 Autor Lauri Laugen Pealkiri Ukraina julgeolekuteenistuse juht: Maidani-vastasest operatsioonist võtsid osa FSB töötajad Väljaanne Delfi uudised Kuupäev 3.04.2014 http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/ukraina- julgeolekuteenistuse-juht-maidani-vastasest-operatsioonist-votsid-osa- fsb-tootajad.d?id=68370699 Põhiidee: Ukraina julgeolekuteenistuse (SBU) juht Valentõn Nalõvaitsenko ütles, et on täielik alus arvata, et 2014. aasta veebruaris massiliste protestiaktsioonide ajal võtsid niinimetatud terrorismivastase operatsiooni
esmakordselt sõna ,,populism". Sealjuures ei olnud silmas peetud niivõrd peaministrit kui hoopis presidenti. See oli ka arusaadav: Tõmosenko kui revolutsionääri kuvand oli juba ammu ühiskondlikust teadvusest tõrjunud välja fakti, et hariduselt on ta ikkagi ökonomist. Peaministrina ei oodatud temalt uusi majanduslikke kontseptsioone, vaid ainult kompromissitust ja tavapärast raudset tahet võitluses ,,Maidani ideaalide" nimel. Läänes tunnustatud ekspankurilt Justsenkolt oodati majanduslikke reforme. Kuid president ei muretsenud niivõrd valitsusjuhtimise korrigeerimise, kuivõrd selle autorluse pärast. Ta ei väsinud kordamast, et kõik sotsiaalsed programmid on välja töötatud tema valimiseelse kampaania ajal ja Tõmosenko viib neid vaid täide. (Ibid.) Tõmosenko usub tugevasse rahvusriiki, mis on võimeline efektiivsemalt kasutama omaenese omandit
mis haaranuks vabakaubanduslepet, jõustada Brüsseliga juba 2014. aasta - 22 - kevadel. Paraku hakkas Ukraina president Viktor Janukovitš just sellel ajal salaja kauplema Hiina RV ja USA-ga Krimmi pikaajalisele rendile andmise üle, soovides neilt saada rentimise heakskiidu eest liiga suurt altkäemaksu. Asjast teada saanud Venemaa otsustas kiirelt reageerida ning okupeeris Krimmi, kasutades ära samal ajal Kiievis puhkenud Maidani veriseid kokkupõrkeid. Kõik see päädis president V. Janukovitši põgenemisega Ukrainast ja uue režiimi võimule tulekuga. Ent veel enne seda jõudis V. Janukovitš keelduda EL-i assosatsioonilepingule alla kirjutamast. Kiievis tulid aga võimule pealtnäha läänemeelsed, ent korruptiivsed jõud. Neid hakkasid toetama ka mõned oligarhid, kellede hulgast õnnestus Petro Porošenkol tõusta isegi ausate valimistega presidendiks. Tänaseks on selgunud, et V. Janukovitši Ukrainat olid
annaabi.ee 
