Saar-Ruwer, Rheingau, Nahe, Franken. Suurimad on Rheinhessen, Pfalz ja Baden. Mosel-Saar-Ruwerist tulevad madalaima alkoholi sisaldusega, puuviljased ja väga elegantsed valged veinid. VDP mõisa kotkas kapsli peal kindlustab alati väga hea veini. Rohkem, kui 91% heledad marjad, 55% Riesling. Rheingau on üks Saksamaa väiksemaid kuid parimaid Rieslingu piirkondi. Väikesed tipp mõisad ning veinid on kontsentreeritumad, mineraalsemad ning ka alkohoolsemad. Piirkonnas pole suuri mahuveinide tootjaid. 78% Riesling. Franken on Rheingaust ca 80 km idapoole jääv veinipiirkond Maini jõe orus, mida tuntakse spetsiaalsete lapikute "frankoonia" pudelite järgi ning tõenäoliselt Saksamaa kuivemate ja alkohoolsemate veinide poolest. Kuna pinnas sarnaneb osaliselt Prantsusmaal asuva Burgundia Chablis' regiooniga, siis tihti on veinid mineraalsed ja väga hea struktuuriga. Enamik selle piirkonna veine tarbitakse siiski ca 30 km raadiuses piirkonnast. Keskajal, kui
Ristamiseks kasutatud sortidest peaksid andma aimu sünonüümid Rivaner Luksemburgis ja Sloveenias, Riesling-Silvaner Uus-Meremaal ja Sveitsis, Rizlingszilvani Ungaris, kuid viimne uuring ütleb, et dr Müller ristas hoopis Rieslingi ja Chasselas'. Sort on varase küpsemise ja suure saagikusega ning suudab erinevalt nooblist Rieslingist kasvada pea kõikjal. Üldiselt annab sort aromaatseid, kuid lamedaid madala happesusega valgeid veine, mida tavaliselt kasutatakse segamiseks ja mahuveinide valmistamiseks. Mõnel paremal aastal valmistatakse marjast ka eisweini, aga et happeid on viinamarjas vähe, on ka veinid näotud ja selgrootud. See on mari, millele toetub Saksamaa hiiglaslik Liebfraumilchi tööstus. Seaduse järgi peab 70% Liebfraumilchist sisaldama Rieslingit, Silvanerit, Kernerit või Müller-Thurgaud. Reaalsuses domineerib Müller-Thurgau. Vein on madala alkoholisisaldusega, happevaene, lihtne ja poolmagusalt puuviljane
annaabi.ee 
