Keskajal, kui piirkonna kliima oli soojem, kasvatati viinamarju ligi 40 000 hektaril (täna 6040). Peamised heledad sordid Müller-Thurgau, Silvaner ja Bacchus. Rheinhessen on suurim Saksamaa veinipiirkond oma ca 26 000 hektari viinapuu aedadega. Enamik mahuveinidest tuleb siit ning see piirkond on Liebfraumilchi sünnipiirkond (Worms). Ka selle piirkonna peamised marjad on heledad Müller-Thurgau, Silvaner ja Riesling. Palju mahuveine veinikaupmeestelt, kuid ka üksikuid tipp VDP mõisaid jääb Rheini jõe kallastele. Pfalz on suuruselt teine veinipiirkond Saksamaal nimetatakse ka ,,Saksamaa Toskaanaks" tänu suurepärastele klimaatilistele tingimustele. Suur hulk erinevaid viinamarju 62% heledad, milledest enamiku moodustab jällegi Riesling. Paljulubav piirkond igas hinnakategoorias. 10
Kerge puuviljase, veidi terava happega viinamari, mille täht langes Prantsusmaal 1970. Aastatel. Califoriasse kolinuna muutus aga French Colombard'i nime all väga populaarseks ja sai üheks enamlevinud sordiks. Veinid on neutraalsed, karged, kuid magusapoolsed, madala happega, lihtsad ja veidi kommertslikud. Lõuna-Aafrika Vabariigis kasvatatakse Colombar'i nime all. Seal on see tänase päevani tähtsuselt teine viinamari, millest valmistatakse lihtsaid, kommertlikke vahu- ja mahuveine. Austraalias kasutatakse segatuna Chardonnay'ga ja ka Chenin Blanc'ga, et lisada veinidesse kargust. Cortese Itaalia valge viinamarjasort, millest parimad veinid tulevad Lombardiast, näiteks Oltrepo Pavesest ja Piemontest, mille väärikaimaks näiteks on Gavi DOCG aastast 1998. Vein on puuviljane, värske ja aromaatne, ka veidi mineraalne, tsitruselise järelmaitsega. Kasvatatakse veel ka Liguurias ja Venetos. Veinid sobivad hästi merekaladest valmistatud toitudega.