valguse ja soojuse mõjul võib see värvuda kollakakspruunikaks. Kokkupuutel kergesti süttivate orgaaniliste ainetega (riie, saepuru, paber jt) võib ta need põlema süüdata. Lämmastikhape on üks tähtsamaid ja enimtoodetud aineid maailmas. Seda kasutatakse kõige rohkem väetiste ja lõhkeainete tootmiseks, aga paljude reaktiivide, soolade, raketikütuste, värvide tootmiseks. Kontsentreeritud soolhappe ja lämmastikhappe segu (mahuvahekorras 3 osa soolhapet ja 1 osa lämmastikhapet) nimetatakse kuningveeks, kuna see reageerib väärismetallidega (kuld, plaatina jt), mida tavaliselt teised happed ei tee. 4) H2SO3 – väävlishape See on nõrk, ebapüsiv hape, mis tekib vääveldioksiidi reageerimisel veega. Vääveldioksiidi on alati suurlinnade, tehaste ja tööstuskeskuse õhus, kuna seal põletatakse palju väävlit sisaldavaid kütuseid (tehased, autod)
8K + lahj. 8HNO3 N2O + 8KNO3 + 5H2O // 2HNO3 + CaO Ca(NO3)2 + H2O HNO3 + NaOH NaNO3 + H2O // HNO3 + K2CO3 2KNO3 + CO2 + H2 Lisaks reageerib lämmastikhape veel väävli ja süsinikuga: HNO3 + S H2SO4 + 2NO // HNO3 + C CO2 + 4NO2 + 2H2O Kontsentreeritud lämmastikhappe (70% vesilahus) reageerimisel metallidega tekib alati ühe saadusena NO2 Cu + kont.HNO3 Cu(NO3)2 + 2NO2 + 2H2O Kontsentreeritud HNO3 ja kontsentreeritud HCl segu (mahuvahekorras 1:3) nimetatakse kuningveeks, kuna see reageerib isegi kulla ja plaatinaga. Lämmastikhapet kasutatakse suures koguses tema soolade nitraatide tootmiseks, väetiste, lõhkeainete, värvainete, ravimite, raketikütuste valmistamiseks. Lämmastikhappe soolad on nitraadid, mida argielus kutsutakse ka salpeetriteks. Need on tahked, lõhnata, kristalsed ained, mis väga hästi vees lahustuvad. Kuumutamisel nad muutuvad ebapüsivaks ning lagunedes annavad ühe saadusena alati hapnikku
molekulis sidemeenergia kõrge: raskesti polariseeritav 1 Neist omadustest tingitud vähene lahustuvus, madal keemis- ja sulamistemp Vesinik on värvuseta, maitseta ja lõhnata kõige kergem gaas, väga madala keemistemp ja sulamistemp. Võrreldes teiste gaasidega on vesiniku molekulil kõige väiksem mass (aatom- ja molekulmass) ning sellest tingitud suurim liikumiskiirus. Vesiniku ja hapniku segu mahuvahekorras 2:1 nimetatakse paukgaasiks (kergesti plahvatav segu). Kasutusalad: ¤ peam. keemiatööstuses, eriti NH3, HCl, CH3OH sünteesil vedelate rasvade hüdrogeenimisel (sh. margariin): Vesinikuga muudetakse taimsed ja loomsed rasvad (õlid) tahketeks, mis on aluseks margariini tootmisele. vedel vesinik: raketikütus deuteerium ja raske vesi: tuumaenergeetikas, termotuumapommis vesiniku H2 või H (monovesinik) põlemine metallide lõikamine, keevitamine
.. 30 %, põhiosa liivast peaks koosnema ca' 2 mm läbimõõduga 40 teradest. Tuleb meeles pidada, et lisatud värvijahud toimivad peene osisena. 20 Mördi segamisel mahuvahekorras tuleb arvestada, et liiva niiskus 0 muudab oluliselt tema mahtu. 0,125 0,25 0,5 1 2 4 mm Sõela avad Skeem 3.7 Liiva sõelkõver mör- dile
annaabi.ee 
