Juhendaja: Marelle Grünthal-Drell Tallinn 2012 SISUKORD 2 Antud referaadi eesmärgiks on tutvustada lugejale unehügieeni olemust ja miks on see inimestele niivõrd oluline. Nimelt püüan täpsemalt selgitada mis on unehügieen, ja kuidas see mõjutab inimest ning tema töövõimekust. Toon välja ka unehügieeni puudumisel tekkivad levinuimad unehäired. Referaadis on neli peatükki ning ühes peatükis on neli alapeatükki. Referaat mahutub viiele leheküljele. 3 1 MIS ON UNI? Uni on üks meie teadvuse vorme. See on ajukoorele ja selle alumisele osale levinud üldine pidurdus, mille ülesandeks on kesknärvisüsteemi, lihaskonna ja meeleelundite töövõime taastamine. Uni on hädavajalik, et taastada inimese päeval kulutatud füüsilisi ja psüühilisi jõuvarusid. Kui inimene ei maga pikka aega, ilmnevad tal tõsised psüühikahäired. Hea uni on
Elliptitsiin Amsakriin - topoisomeraaside inhibiitorid. Põhjustavad DNA replikatsiooni ja transkriptsiooni blokeerimist, kuna ei lase vastavatel ensüümidel DNA-d lõigata ja taasühendada, mille tagajärjel rakk sureb. Kemoteraapia. Interkalaarsed agendid Mahutavad end DNA biheeliksi vahele, muutes ahela kuju. Õhukesed ja planaarsed, harilikult aromaatsed või heteroaromaatsed polütsüklid. 6 Proflaviin, mahutub kahe paari vahele. Hiniin ja klorokiin - malaariaravimid, hiniin on kiinapuust eraldatud alkaloid ning klorokiin on selle sünteetiline analoog. Toime põhineb malaariaparasiidi DNA transkriptsiooni blokeerimisel. Iseloomulik struktuur võimaldab interkaleeruda malaariaparasiidi DNA-ga. Aktinomütsiin D ja Adriamütsiin on antibiootikumid, mis sisaldavad vastavaid rühmi, millega töötavad interkalaarsete agentidena. Alküleerivad agendid Tugevad elektrofiilid
Nii on iseloomustanud oma kaaspõlvlast enam kui kolme aasta eest Mati Unt, otsides Jaan Kaplinski esseekogu "Võimaluste võimalikkus" arvustuses vastust küsimusele "Mis on "kaplinskilikkus?" Ja nagu toodud repliigist ning kogu arutlusest endast (Postimees, 24. oktoober 1997) selgub, on just vabamõtlejast õpetaja see vorm, millesse hiliskeskikka jõudnud Kaplinski olemus mahutub. Iga suur looja on õpetaja. Tegelikult on iga suur looja ühtlasi õpetaja, mis ei kehti aga ümberpöördult: iga õpetaja ei pruugi olla sugugi looja, enamasti piisab ka vahendamisest ja süsteemihoiust. Stiilide ja voolude murdekohad kunstide, sh kirjanduse ajaloos kujutavad endast akadeemilises terminoloogias väljendatult kursuste või astmete vahetust. Nende taga omakorda on aga kindel loojaisik või rühmitus.