k p = k 5 + k 6 + k 7 ap r r k 5 = 0 ,2 tan α ap k 6 = 0 ,25 − 1,5 tan α ap + 2 ,6 tan2 α ap k 7 = 2,1 tan α ap − 4 ,0 tan2 α ap τd - arvutuslik nihkepinge (kui harjas on põikjõud) fv,d - arvutuslik nihketugevus σt,90,d - arvutuslik tõmbepinge ristikiudu kdis - tegur, mis arvestab pingejaotuse mõju harjatsoonis; kvol - mahutegur ft,90,d - arvutuslik tõmbetugevus ristikiudu V0 - viitemaht 0,01 m3 V - harjatsooni maht m3-tes, kuid V ≤ 2Vb/3, kus Vb on tala maht PUITKONSTRUKTSIOONID –ABIMATERJAL 66/106 Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut 7.4 Liittalad 7.4.1 Liimitud õhukeseseinalised talad Normaalpinged paindel Tala vöödes peavad normaalpinged rahuldama tingimusi:
Inseneriasjanduses tuleb arvestada korrosiooni ohtu. Süsinikdioksiid kahjustab betooni, kuna moodustab niiskusega kokkupuutes happe: CO2 + H2O = H2CO3 Hape söövitab ka metalli. 10. Vedelas olekus käibegaaside diagrammidelt temperatuur-aururõhk saadav informatsioon (CO2, CO, CH4, C3H8, C4H10, Cl2 , SO2, O2, N2 ). Kriitiline temp auru rõhk kriitilisel Gaas auru rõhk tava (kPa) Mahutegur (m3) (°C) (kPa) CO2 30 7382.5 6000 845 CO -140,3 3498,7 - 674 CH4 -82,7 4596 - 630