kõige lõbusam osa. Me veel ei tea, mis meid täpselt ees ootab, kuid oleme väga põnevil. Ongi käes aeg, kui meid lastakse rongi peale. Kõik tormavad koheselt sisse ja otsivad endale parima koha. Tegelikuses on kõik kohad samasugused kitsad ja kõvad metallist pingid. Kui kõik on sisenenud, rongi uksed on kinni, kõik on ümberringi pime ja ootusärev. Minek! Rong hakkas sõitma, algus oli küll ebameeldiv ja natukene valusavõitu, sest me mahutasime ennast kuuekesi neljakohalisesse vagunisse, kuid kõik naeravad ja naudivad sõitu. Seejärel palub giid meil kaevandusest väljuda, näeme ees juba teist gruppi ja järgneme neile. Saime teada, et me lähme Sinimägedesse. Keemia õpetaja lubab poole tee peal meile, et kõige ilusaima kivi leidnud õpilane saab viie. Peale seda lauset jookseme me koheselt mäkke. Kõik loodavad, et just nemad leiavad selle kivi, kuid üles jõudes
Lisaväärtuseks oli näha seda riiki 1000 km ulatuses autoga läbides. Reisiseltskonnaks olid ema, isa ja onu Kristjan. Tegelikult olid veel neli noormeest teise autoga, aga nemad sõitsid veel pikema maa maha,et käia Gibraltari poolsaarel. Olime enamasti Ida-Hispaanias ja Kesk- Hispaanias. Olime seal kuus päeva. Võrreldes meie ilmaga soe, kuum ilm. Keskmine temperatuur oli 22-36 kraadi sooja. Asjad mahutasime ära ühte suurde kohvrisse ja kahte spordikotti. Kuna ilmad olid soojad, siis olid kaasas õhukesed suveriided, kuna soojade riietega polnud seal midagi peale hakata. Oluliselt rohkem ruumi võtsid telk, magamiskotid, lebomatid. Ära ei tohtinud unustada ka Eesti jalgpalli fännisärke ja salle. Ega väga erilist peale jalanõude, riiete, hispaania sõnaraamatu ja pesuvahendite kaasa ei võtnutki. Enne minekut vahetasime eesti kroonid eurodeks. Nüüd seda õnneks enam tegema ei pea.
annaabi.ee 
