12 2,020 2,103 4,248 15 8,56 35,31 30,45 Redutseeritud keskmine 37,6 N/mm2 4.4 Survetugevuse määramine risti kiudu Graafikult on näha, et katsekeha puruneb 200kgf juures. 200kgf = 1962N Keha ristlõike pind = a*b = 20*20mm Rs = P / a*b (valem 7) Rs = 1962 / 400 = 4,9 N/mm2 Töö järeldused Katsetatud puidu keskmiseks tiheduseks saime 464 kg/m3. Konstruktsioonipuidu normatiivseks mahumassiks võetakse kuusel 500 kg/m3. [1] Õhkkuiva ning tiheda puidu keskmine niiskussisaldus oli 8,15%; Õhkkuivadel proovikehadel peaks allika [1] põhjal jääma niiskus 15..20% vahemikku, meie katsetatud õhkkuival proovikehal jääb see toakuiva (8...13%) vahemikku. Immutatud ning tiheda puidu keskmine niiskussisaldus oli 71,1%; Võib olla ka üle 100% [1] 105C juures kuivanud ning tiheda puidu keskmine niiskussisaldus oli 1,64%; Õhkkuiva, kuid hõreda puidu keskmine niiskussisaldus oli 8,62%.
põlemisgaaside kaalust ja erisoojusest kolde konstruktsioonist kütuse niiskusest Ahju soojasalvestus Ahju soojasalvestusvõime ehk soojamahtuvuse saab leida valemiga Q= cmt kus c om materjali erisoojus KJ, m ahju soojasalvestava osa mass kg, t ahju ja toatemperatuuri vahe kraadides, näiteks kui ahju maht on välis kabariidid järgi on 1,5 m3 algtemperatuur 40 kraadi ja lõpptemperatuur 150 kraadi siis arvestades ahju keskmiseks mahumassiks 1600 kg/m3 (sellega on lõõristik juba arvesse võetud, sest tühemiteta tellismüüritise mahumass on ligikaudu 2000 kg/m3 ) on ahju soojasalvestus Q=0,88*1,5*1600*(150-40)=232320 KJ= 64,4 kWh Elamu soojakaod määratakse projekteerimisel. Ahjude summaarene soojasalvestus peab olema piisav hoone 12 tunni(24) soojakadude kompenseerimiseks ja seda mõningase varuga, et temperatuuri kõikumine ei ületaks lubatud piiri. Kui ahi on
1876 Avastati silikaattellis. Silikatsiidi areng, tootmine. (Johannes Hint) 1889 Pariisi maailmanäituseks tehtud Eiffeli torn, metallikonstruktsioonide areng. 20. sajand arendas edasi neid materjale. EHITUSMATERJALIDE OMADUSED FÜÜSIKALISED OMADUSED: 1) ERIMASSIKS nim. materjali mahuühiku massi tihedas olekus (poorideta). Kivimaterjalidel 2,2 3,3 g/cm3 Metallidel 7,2 7,8 g/cm3 Org. materjalidel 0,9 1,6 g/cm3 2) MAHUMASSIKS e. tiheduseks, nim. Materjali mahuühikus massi looduslikus olekus (pooridega). *tihedate materjalide puhul (poore pole) *pooridega materjalil on mahumass suurem kui poorideta materjalil. Nt. Graniit 2500 2800 kg /m3 Paekivi 2400 2600 kg/m3 (poorsem) Silikaattellis 1700 1900 kg/m3 Kõrgtellis 1300 1400 kg/m3 (poorsem) Harilik betoon 2200 2400 kg/m3 Vahtbetoon 300 1200 kg/m3 (poorsem)
annaabi.ee 
