poolega, võrdub pumba poolt antava vedeliku hulk Q= D 2 S 60nm , 4 n - väntvõlli pöörete arv minutis D - silindri sisemine diameeter S - kolvi käik m - pumba mahukasutegur. Mahukasutegur arvestab vedeliku mahtu, mis pumpamisel läheb kaduma ebatiheduste tõttu kolvi ja klappide kaudu ja määratakse pumba katsetustel. See on tegelikult pumba poolt antud vedeliku maht ühe käigu jooksul jagatud pumba silindri töömahule. Arvestustes võetakse mahukasuteguriks 0,9 - 0,97 . Kahekordse pumba jõudluse saab arvestada valemiga Q= (2 D 2 - d 2 ) S 60nm 4 Mitmesilindrilise kolbpumba, kus mitu silindrit töötavad ühelt võllilt, kogu tootlikkus võrdub silindrite arvu kordsega. Kolbpumba tootlikkuse valemist on näha ,et tootlikkus peale pumba põhimõõtmete on seotud pumba pöörete arvuga (n) , mis määrab kolvi liikumise kiiruse. Kolvi liikumise kiiruse teekonna jooksul liikudes
poolega, võrdub pumba poolt antava vedeliku hulk Q= D 2 S 60nm , 4 n - väntvõlli pöörete arv minutis D - silindri sisemine diameeter S - kolvi käik m - pumba mahukasutegur. Mahukasutegur arvestab vedeliku mahtu, mis pumpamisel läheb kaduma ebatiheduste tõttu kolvi ja klappide kaudu ja määratakse pumba katsetustel. See on tegelikult pumba poolt antud vedeliku maht ühe käigu jooksul jagatud pumba silindri töömahule. Arvestustes võetakse mahukasuteguriks 0,9 - 0,97 . Kahekordse pumba jõudluse saab arvestada valemiga Q= (2 D 2 - d 2 ) S 60nm 4 Mitmesilindrilise kolbpumba, kus mitu silindrit töötavad ühelt võllilt, kogu tootlikkus võrdub silindrite arvu kordsega. Kolbpumba tootlikkuse valemist on näha ,et tootlikkus peale pumba põhimõõtmete on seotud pumba pöörete arvuga (n) , mis määrab kolvi liikumise kiiruse. Kolvi liikumise kiiruse teekonna jooksul liikudes ühest