määratleda, millised erandid ja kõrvalekalded, mil määral ning millistel tingimustel on lubatud. Näiteks mõned kõrvalekalded on kirjeldatavad tõenäosuse mõistestikus. Empiirilise järeldamise reeglid on erinevat tüüpi ja erineva selgusega (sellest allpool). Teiseks deduktiivseid ja induktiivseid järeldusi eristavaks kriteeriumiks on aluse ja järeldusotsustuste „mahuerinevus“. Deduktiiv-loogilise järelduse eeldused ja tuletis on „samamahulised“: järeldusotsustus ei ütle midagi, mida eeldustes ehk aluses poleks (tuletamisi ehk implitsiitselt) juba öeldud. Induktiiv-empiirilise järelduse järeldusotsustus on alusest „suuremamahulisem“: järeldus ütleb midagi, mida eeldustes (aluses) enne ei öeldud. Sestap deduktiiv-loogilise järeldus on mitteavardav ja induktiiv-empiiriline järeldus on avardav.
kui 100 ha ja 82 suuremad kui 50 ha. Ainult 46 järve on sügavamad kui 15 m. Sügavamad järved paiknevad Kõrg-Eestis. Järvede valgalad ja veevahetus on väikesed. Enamasti vahetub vesi 2–4 korda aastas, umbjärvedes aga 3–5 aasta tagant. Iga-aastane veetaseme kõikumine on 0,5–0,7 m, veerikastel ja veevaestel aastatel on veetaseme muutus 1–2 m. Võrtsjärve veetaseme ja -mahu kõikumine on väga suur, eri aastatel registreeritud miinimum- ja maksimumtaseme vahe on 3,8 m ja mahuerinevus 3,17-kordne. Peipsi veetase kõigub 1,5 m. PEIPSI ON SUUR RIKKUS Peipsil on Eesti riigis väga tähtis koht. Ta on olnud aastatuhandete jooksul meie hõimude looduslikuks kaitsjaks idast valgunud ründajate eest. Ühtlasi on ta Euroopa rikkaim kalajärv, joogiveeallikas Narva linnale ja ümbruskonnale, tähtis veetee ja puhkepiirkond, Narva hüdrojaama turbiinide käivitaja ja Eesti ning Balti soojusjaamade katelde jahutusvee allikas. Peipsi on Euroopa suurim piiriveekogu.