5. Hoonesisesed mõõtmisviisid. a) primitiivseim viis mõõta väiksemat ruumi, nt. Klassiruumi, tavalise mõõdulindiga. Saab hakkama küll. Kuid aeganõudev ja võivad tekkida inimlikud vead. Mõned kohad võivad olla raskesti ligipääsetavad (kõred) b)moodne ja lihtsam viis on laser kaugusmõõtjad. Tänapäeval on nii lihtsamaid masinaid kui ka edasi arendatud ja uhkeid masinaid millega saab väga lihtsasti erineva suurusega ruumid mõõta. Teevad ka pindalate ja mahuarvutusi. C) olenevalt mõõdetavast objektist, töö mahust võib kasutada ka tahhümeetrit, mille tulemused on väga täpsed ja saab kohe luua ka 3D mudeli. 6. Nivelleerimise mõiste ja viisid. Niveleerimine ehk kõrguslik mõõdistamine. Selline mõõtmine kus määratakse maapinna punktide omavahelisi kõrguslike erinevusi ehk kõrguskasve. Punktide kõrgused määratakse absoluutkõrgusarvudes, st nivoopinnast. Kui niveleerimistööde juures ei ole kõrgusmärke,
täpsem eelarve. Üle 100 kulupositsiooni kohal eelarvestus enam, oluliselt ei kasva. Kui eelarve täpsus on saanud kannatada mõne % võrra, ei ole tegemist suure veaga. Täpsusega ja usaldusväärsusega on seotud ka eelarvete kontroll. Üksikute tööde kaupa koostatud eelarve jaoks tehakse mingid koondid. Eelarve kont. kontrollitakse kas töömahtude arvutus haarab kõiki töid ning süsteemi abil mahuarvutuse ülesehitust. Kont. maksumus täpsuselt kõrge suuremate mahuarvutusi. Kõneldakse pearühmade ja panusliikide järgmiseid jaotusi ja tunnusarve m2 kohta varasemate projektidega, hinnatakse selle alusel projekti õigsust. Tunnistusväärtuslikuks, mida tavaliselt kasutatakse: kogu objekti tunnusarvud tööjõu tunnid jagatud m2 või m3 pearühmade vahelised protsentuaalsed jagunemised . Muude tunnusarvudena kasutatakse. tähtsamata töömahtude (tihenduse) järgi. Mahte saab kontrollida võrreldes arvutatakse objekti andmed varasemate objektidega
annaabi.ee 
