(plekki). Maht- ja lehtvormimise tüüpprotsessid on selel 2.9. Survetöötlusprotsesse liigitatakse samuti pidevprotsessideks ja perioodilisteks protses- sideks. Survetöötluse pidevprotsessideks on valtsimine, ekstrudeerimine ja tõmbamine (sele 2.9a), mida rakendatakse peamiselt metallprofiilide tootmisel metallurgiatööstuses. Survetöötluse perioodiliste protsesside abil toodetakse tükktooteid. Sellised protsessid on sepistamine, vormstantsimine (mahtvormimisprotsess) ja lehtstantsimine (lehtvormimisprotsess). -1- Sele 2.9. Maht- (a) ja lehtvormimisprotsessid (b) 1.1.2. Metallide survetöödeldavus Survetöödeldavusele (deformeeritavusele) avaldavad mõju metallisulami keemiline koostis, töötlemistemperatuur, deformeerimiskiirus ja muud tegurid. Suurim plastsus ja järelikult deformeeritavus on puhastel metallidel ning tardlahustel.
rakendatakse peamiselt metallprofiilide tootmisel metallurgiatööstuses. Survetöötlusprotsesse liigitatakse samuti pidevprotsessideks ja perioodilisteks protsessideks. Survetöötluse pidevprotsessideks on valtsimine, ekstrudeerimine ja tõmbamine, mida rakendatakse peamiselt metallprofiilide tootmisel metallurgiatööstuses. Survetöötluse perioodiliste protsesside abil toodetakse tükktooteid. Sellised protsessid on sepistamine, vormstantsimine (mahtvormimisprotsess) ja lehtstantsimine (lehtvormimisprotsess). 18. Kalestumine, rekristalliseerumine Kalestumine- plastse deformeerimisega kaasneb metalli struktuuri ja järelikult ka omaduste oluline muutumine. Kalestumine väljendub metalli tugevnemises – mida suurem on plastne deformeerumine, seda tugevamaks (ka kõvemaks) metall muutub. On olemas kalestumisele vastupidine protsess – rekristalliseerumine, mille kestel metalli esialgne, kalestumisele eelnenud struktuur ja omadused, sh
Kolmedimensioonilised e. Ruumdefektid: poor,tühik, pragu Metallide plastse deformatsiooni teoorias on uurim tähtsus joondefektidel dislokatsioonidel. Punktdefektid vakantsid omavad suurt liikuvust ja teiste defektidega toimides mängivad plastse deformatsiooni protsessides suurt rolli. 2. Mahtvormimisprotsessid. Mahtvormimisprotsessidest on juba käsitlemist leidnud vältsimine, ekstrudeerimine ja tõmbamine kui metallurgiatööstusse pooltoodete valmistamise protsessid. Mahtvormimisprotsess viiab läbi sepistamine, kuumvormstantsimine vasaratel, pressidel ning horisontaalstantsimismasinatel, stantsimine sepavaltsidel, radiaalstantsimine, rõngavaltsimine, kui ka neid, mis kuuluvad külmsurvetöötlusprotsesside hulka külmvormpressimine, külmjamendamine, rotatsioonstantsimine, temmimine, painutamine. Piir kuum ja ja külmvormimismeetodite vahel on küllaltki tinglik ning sageli töödeldakse, olenevalt materjalist ja toote massist nii kuumalt kui ka külmalt. 3
gitatakse samuti pidevprotsessi- deks ja perioodilisteks protses- sideks. Survetöötluse pidevprot- sessideks on valtsimine, ekstru- deerimine ja tõmbamine (sele 2.9a), mida rakendatakse pea- miselt metallprofiilide tootmisel metallurgiatööstuses. Survetöötluse perioodiliste prot- sesside abil toodetakse tükk- tooteid. Sellised protsessid on sepistamine, vormstantsimine Sele 2.9. Maht- (a) ja lehtvormimisprotsessid (b) (mahtvormimisprotsess) ja leht- 54 kiirust. Üldiselt deformeerimiskiiruse kasvades plast- profiililt teisele häälestada. Enamasti piisab matriitsi sus (deformeeritavus) väheneb. Mõnede metalli- vahetusest. Parem on ekstrudeeritud profiilide täp- sulamite plastsus võib ülisuurtel deformeerimiskii- sus. Puuduseks on ekstrudeerimisjäägi moodustu-
annaabi.ee 
