10 Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Ülevaade uuritud elamute tehnosüsteemidest vt. Tabel 1.2. Veevarustus elamutes oli tagatud pumbaga 52 % juhtudel. Ämbriga toodi kaevust vett 34% juhtudel ja 10% puudus veevarustus üldse. Vett soojendati 52% juhtudel elektriga. Pliiti (mahtveesoojendi või pliidil potis) kasutati vee soojendamiseks 38% juhtudel. Vähemalt 59% elamutest puudus nõuetele vastav väljaehitatud kanalisatsioonisüsteem (hermeetilise septikuga immutusväljak või biopuhasti). 28% juhtudel oli ventilatsioon lahendatud mehaanilise väljatõmbega köögist, vannitoast või/ja WC-st. Soojustagastiga ventilatsioonilahendus uuritud elamutes kasutust ei leidnud. 42% elamutest esines veel vana elektrikaabeldust. Tabel 1.2 Uuritud elamute tehnosüsteemide põhiandmed
elektritööd neid piire. Sageli oli elektrifirma teinud tööd kuni korteri jaotuskilbini (tervikuna kogu hoones), aga korterikilbist edasi oli kaabeldus kas vana või oli selle paigaldanud mittespetsialist. Tänapäeval on elektrikasutus eluruumides oluliselt intensiivsem. Võrreldes puitkorterelamute valmimisjärgse olukorraga, on tänapäeval palju rohkem elektriseadmeid (elektripliit ja -ahi, külmkapp, pesumasin, põrandküte, mahtveesoojendi jne.). Paljud elektrilised majapidamisseadmed on ka väga võimsad. Vanad elektrisüsteemid ei ole ehitatud sellise elektrikoormusega arvestades. Seetõttu võib elektrisüsteem sattuda ülekoormuse alla ja hakata kuumenema, mille tagajärjel kahjustub nende isolatsioon ja võib tekkida tulekahju. Peamised elektri- ja sidepaigaldusega probleemid olid (vt. Joonis 10.4…Joonis 10.6): kaabeldus paikneb suvaliselt seinal ega pole korralikult kinnitatud;
annaabi.ee 
