Rüüstati ka mõisa häärberit ning peksti läbi valitseja Rosenberg. Mõlemat tegevust püüdsid Mahtra mehed takistada. Teadmata põhjusel läks lahti tulekahju, hävisid kõik mõisahooned peale valitsejamaja. Plaan olevat olnud minna sõtta ka teiste mõisate vastu, kuid seda takistas meeste joobnud olek. Mahtra sõjas langesid: - Kustas Vatter Kaiust - Pären Vilson Kaiust - Mihkel Pent Kaiust - Jüri Tulp Maidlast - Jüri Tork Purilast - Mihkel Tein Mahtrast - Mart Metusalem Juurust 5 Peale sõda 1858. a. juuni lõpus algas uus rahutustelaine, räägiti uue Mahtra korraldamisest. Keskusteks olid nüüd Hiiu- , Järva- ning Virumaa. Seekord keelduti abiteost heinateol ja rukkilõikusel. Kolga ja Anija talupojad käisid isegi Tallinnas õigust nõudmas, kuid võeti kinni ja peksti poolsurnuks. Karistussalkade abiga suruti vastuhakud, millest küll ükski polnud Mahtraga võrreldav, maha
Rüüstati ka mõisa häärberit ning peksti läbi valitseja Rosenberg. Mõlemat tegevust püüdsid Mahtra mehed takistada. Teadmata põhjusel läks lahti tulekahju, hävisid kõik mõisahooned peale valitsejamaja. Plaan olevat olnud minna sõtta ka teiste mõisate vastu, kuid seda takistas meeste joobnud olek. Mahtra sõjas langesid: Kustas Vatter Kaiust Pären Vilson Kaiust Mihkel Pent Kaiust Jüri Tulp Maidlast Jüri Tork Purilast Mihkel Tein Mahtrast Mart Metusalem Juurust Haavadesse surid: Kaarel Kabok Atlast, Jaan Livonka Juurust, Hans Richmann Maidlast. Jaan Kroon Maidlast poos end üles karistuse kartuses. Osavõtjate hulgas oli Mahtra, Maidla, Kaiu, Purila, Juuru, Atla, Kuimetsa, Harmi ja Hõreda talumehi. Rahvapärimuse järgi oli neid mujaltki Alust, Kodilast, Kose kihelkonnast. Arvuliselt võis osalejaid olla J. Kahki andmetel 700800, kindralmajor Issakov raporteeris tsaarile 10001500 mehest, mis on ilmselt liialdus
annaabi.ee 
