alandada, et õhus olev veeaur hakkaks kondenseeruma. Niiskus õhus ei ole soovitatav, sestap kasutatakse kuivateid süsteemides. Kasutatakse: Absorptsioonikuivateid (keemiline protsess)- õhk aetakse äbi erinevate kloriidsegude mil vesi jääb sinna reaktsiooni tulemusena Adsorptsioonikuivateid (füüsikaline protsess)- kasutatakse adsorbente, mis seovad vee endaga (füüsikaline nähtus) Suruõhu jahutamist Membraankuivatust 7. Kompressorid (joonised), eelised/ puudused Mahtkompressorid- suruõhk saadakse õhu ruumala vähendamise teel (õhk imetakse suletud anumasse, mille ruumala algul suurendatakse, seejärel vähendatakse (ühk surutakse kokku). Turbokompressorid- suruõhu saamiseks kasutatakse õhujuga. Õhk imetakse sisse ühelt poolt ning õhu suurenemine saavutatakse gaasimolekulide kiirendamisega (turbiin). Kolbkompressorid Eelised Puudused kõrged rõhud määrdeõli kandub suruõhku
(SKEEM 4.20.02.06) 1-2 Õhu isotroopne komplimeerimine nii nagu otto mootoris. 2-3 Sõõjuse isohoorne protsessi juurde juhtimine. 3-4 Põlemisprotuktide isoentroopne põlemine 4-1 Gaaside paisumine. Pidevalt töötavateks sedmeteks. Selleks tuleb kulutada energiat e. tööd. Kompimeeritava keha komplimeerimiseks kasutatav jõud. Saadakse komperssorit käivitavateks kasutatavat tööd. Töö prontsiibid e. põhimõtted jagunevad kolme alagruppi: 1. Mahtkompressorid. Nendes masinates toimub töö ülekandmine komplimeeritavale kehale (gaas, aur) otseselt ilma vahepealsete muundumisteta. Põhitüüpideks on: kolbkompressorid ja rotatsioonkompressorid. 2. Turbiinkompressorid. Nendes kompressorites toimubtöö ülekandmine komplimeeritavale kehale profileeritud labadest. Profileeritud moodustatud pöörlevas kanalis mida nim. töövõreks. Vastavalt komplimeeritava keha liikumis suunale kompressoris jagunevad
annaabi.ee 
