suuremõõtmelistes trahheiidides, lehtpuudes aga totukujulistes soontes. Üks puu võib soojal suvisel ajal ööpäevas transpireerida sadu liitreid vett. Varakevadel, kui taimelehed (assimilatsiooniaparaat) ei ole veel jõudnud välja areneda, kuid taim saab sulanud maapinnast juba vett kätte, kujuneb juurtes vee imamise tõttu positiivne rõhk, mille mõjul tüve- ja võrsevigastustest väljub ksüleemimahl. Seda nähtust nimetatakse mahlavooluks. Kevadine mahlajooks esineb näiteks kaskedel ja vahtratel. 5 Puittaimede transpiratsiooni taset mõjutavad alljärgnevad tegurid. 1. Päikesekiirguse intensiivsus valguse toimel tõuseb lehtede ja okaste temperatuut kiiresti ning selle alandamiseks toimub transpiratsioon. Kõrgemal temperatuuril on vee aurustumine intensiivsem
Üks puu võib ööpäevas transpireerida sadu liitreid vett. Vee kättesaadavus taimede poolt mõjutavad mulla temperatuur, mulla õhustatus, mulla veesisaldus jm. Varakevadel, kui puude lehed ei ole veel jõudnud puhkeda, kuid puud saavad sulanud maapinnast uba vett kätte, kujuneb juurest vee imamise tõttu positiivne rõhk, mille mõjul tüve- ja võrsevigastustest väljub ksüleemimahl. Seda nähtust nimetatakse mahlavooluks e – jooksuks, mis kevadel esineb nt kase- ja vahtraliikidel. Puittaimede transpiratsiooni taset mõjutavad alljärgnevad tegurid: Päikesekiirguse intensiivsuse suurenemisel tõuseb lehtede temperatuur kiiresti ja selle alandamiseks kiireneb transpiratsioon. Seejärel taimekudede temperatuur küll alaneb, kuid transpiratsioon püsib lehtede vajaliku temperatuuri hoidmiseks edasi intensiivsena. Kõrgemal temperatuuril on vee aurustumine intensiivsem. Valgus