sinepit ning populaarset vinegrettkastet ehk õli-äädikakastet. Suhkrurooäädikas – on valmistatud suhkrurooekstraktist ja veest, on madala happesusega (4%) ning seda kasutatakse kõige enam Filipiini toitudes. Suhkrurooäädikas on üsna haruldane ning seda leidub kõige tõenäolisemalt rahvusköökide kauplustes Parimad on valmistatud siirupist, mis saadakse suhkruroost. Koristatakse suhkroog, ekstrakt purustatakse mahladeks, hautatakse maha kuni tekib siirup ja siirup kääritatakse kuni tekib äädikas. See on maheda maitsega nagu linnase äädikas. See ei ole magus, kuid see on tugevam kui destilleeritud äädikad.Kvaliteet on erinev ja värvus on tumekollasest kuni kuldpruunini. Šampanjaäädikas – Enamik šampanjaäädikaid on toodetud gaseerimata valgest veinist, mille valmistamiseks kasutatakse viinamarjasorte, nagu Chardonnay ja Pinot Noir, millest tavaliselt tehakse šampanjat
suppides. Ei säili kaua. 2.3. Juurviljad Porgand On Eesti üks tervislikum köögivili. Ta on sugulane köömne, tilli ja peterselliga. Tavaliselt oranzi värvi aga on ka lillat, punast, kollast ja valget värvi sorte. Mida tugevam on värv, seda rohkem sisaldab see vitamiine. Kulinaarias on parimad need sordid, millel on väike südamik. Tänapäeval on värske porgand saadaval aastaringselt. Palju kasutatakse konservitööstustes ja külmutatult köögiviljasegudes, samuti mehudeks, mahladeks ja lastetoitudeks. Vitamiinidest on tähtsaim A vitamiini eelvitamiin karotiin. See on rasvas lahustuv vitamiin, organismile väga vajalik, eriti kasvueas. Porgand sisaldab keskmiselt 6,5% suhkruid, seda on köögivilja kohta päris palju. Kasutatakse kulinaarias praktiliselt igal pool, nii toorelt, keedetult ja hautatult, samuti praetult. Võib kasutada ka kookides, keeksides ja pirukataignates nende toiteväärtuse tõstmiseks. Kaalikas
6. inimene otsene ökoloogiliste protsesside mõjutaja Gaia hüpotees HÜPOTEES. Kui leiutaja ja mõtleja James Lovelock töötas 1960. aastatel Ameerika kosmoseagentuuris NASA, hakkas ta juurdlema, kuidas saada Maa pealt teada, kas teistel planeetidel on elu. Ta jõudis järeldusele, et elu kasutab oma olemasoluks vajalike elementide ringkäigus hoidmiseks planeedi mahlu. Maa mahladeks on atmosfäär, ookeanid, järved ja jõed. Vee ja õhu koostise järgi saabki teada, kas planeedil on elu. Maa atmosfääris on väga palju hapnikku ja on ka metaani. Need kaks gaasi ei saaks omavahel rahulikult koos eksisteerida, kui nende kontsentratsiooni kogu aeg paigal ei hoitaks. Lovelock tõdes, et elusolendite kogum Maal optimiseerib oma keskkonda. Endla Reintam, 2008/2009 19
annaabi.ee 
