( Eestimaa Looduse Fond 2006.) 5.4 GENEETILISELT MUUNDATUD ORGANISMIDE VABA TOOTMISE SAASTUMINE GENEETILISELT MUUNDATUD MATERJALIGA GMO-de üheks suuremaks välismõjuks on võime saastada GM materjaliga GMO-vabasid tootjaid. Tegemist on välismõjuga, mis ka Eesti põllumajandusettevõtjaid ja talupidajaid ähvardab. (Keskkonnaministeerium 2004.) Üheks olulisemaks negatiivseks majanduslikuks mõjuks GMO-dega saastumise korral tava- ja mahetootjatele on GM-põllumajanduste hind. GM põllumajandustooted on tavatoodetest odavamad. Seega võib GMO-dega saastumise korral tava- ja mahetootjatele võtta lähtekohaks 10%-lise hinnalanguse. (Eestimaa Looduse Fond 2006.) 11 Kui tegemist on pikaajalise saastamisega (3-5 aastat), siis on see põllumeeste jaoks tõsine probleem. Saastamise korral võivad nad kaotada õiguse müüa oma toodangut mahetoodanguna
Mahetootjatel sobib proteiinisöödaks kasutada hernejahu, sest alates 2008. ndast aastast peavad mahetootjad kasutama 100% ulatuses vaid mahedalt toodetud söötasid. Mittemahetootjad saavad kasutada hernejahu asemel ka kooke ja srotte (näiteks rapsikooki). Ratsioonid peavad sisaldama mineraalelementide tarbe rahuldamiseks ka keedusoola ja mineraalelementide segu. Meie poolt koostatud talvised piimakitsede ratsioonid on koostatud arvestusega, et need sobiksid ka mahetootjatele.. On arvestatud ka seda, et mahetootmise korral peab rohusöötade kogus moodustama ratsiooni kuivainest vähemalt 60%. Suvisel karjatamisperioodil on kitsede põhisöödaks karjamaarohi. Tabelis 4 on esitatud soovituslikud suvised söödaratsioonid suurema liikumisaktiivsusega 50 kg raskustele kitsedele. Lisaks karjamaarohule vajavad kitsed keedusoola ning suurema piimajõudluse tagamiseks ka teraviljajahu (kaerajahu, odrajahu) või mõne muu jõusööda lisasöötmist.
annaabi.ee 
