· Teiste kultuuridega kohtudes peaksime meeles pidama, et samasugused, etnotsentristlikud tunded on ka teistel rahvastel. (Etnostentrism arvustame võõrast kultuuri ja selle inimesi oma vaatekohast.) Mida vähem teame teistest kultuuridest, seda enam kasutame ainsa võrdlusena oma kultuuri. Prantslased kasutavad keelt nagu rapiiri (mõõga taoline) prantsuse keel on kiire, täpne. Hinnatakse kindlasti vaidlusi ja vaimukust. Inglise keele kasutuses eelistatakse asjade mahendamist ja ümber nurga rääkimist. Saksa keele kasutus on loogiline, kasutatakse faktilisi argumente(kõnelevad hierarhilises järjekorras). Keel on kohmakas ja raskepärane, kuid samas argumenteeritud. Üldiselt peavad nad kinni suulistest kokkulepetest, rääkides nendega ei peaks kasutama huumorit ja naljastusi äriteemadel. Itaallased on võluvad, intelligentsed ja suurepärased sõnaohtrad suhtlejad, kelle üliterav tähelepanuvõime põimub lõpmatu paindlikkusega
Prantsuse keel on hea vahend vaidlusteks ja oma seisukohtade tõestamiseks. Prantslane peab seda ausaks mänguks, kui manipuleerib oma keelega, sageli ülikiiresti, et vastast segadusse ajada ja lõpuks nurka suruda, kuni viimane on hingetu ja võimetu vastama. 3 Lewis (2003, lk 118) märgib, et inglased kasutavad oma keelt teistmoodi – enda huvides muidugi, kuid nad ei kiirusta sellega ründama. Nad harrastavad asjaolude mahendamist ja vaoshoitust; nad annavad vastasele algusest peale lisapunkte, et vaidluselt auru maha võtta, kuid nende toonist võib mõista, et tegelikult on õigus ikkagi neil endil. Nad teavad, kuidas jääda ebamääraseks, et säilitada viisakust või hoida ära lahkhelisid, ja nad on meistrid udu ajama, kui tahavad mõne küsimuse arutamist edasi lükata või midagi varjata. Hispaanlased ja itaallased suhtuvad oma keelde, nagu oleks see mingi pill ilukõne