Ja nagu saatanal ikka, ei ole tal eesnime. Kirjandusloolastele on selle koletise tekkelugu tänini selgusetu. Raamatu üldine atmosfäär vihm, udu, raba kohal ja sünged maamajad pärineb veel 19. sajandi algul väga populaarsest inglise õudusromaanide traditsioonist. Heathcliffis kehastunud halastamatu, hambaid kiristav kurjus ja tunnete taltsutamatus, mis haarab lõpuks pea kõiki tegelasi, oli midagi ennekuulmatut ja täiesti uut. Lool pole moraali, mis mahendaks sokki. Õiglast karistust ei järgne, Heathcliff ei pea oma tegude eest vastutust kandma, ta triumfeerib kuni hauani välja. Toimunu on saatus, millesse ei suuda sekkuda isegi jumal. Jutustaja tõstab küll vahepeal mässu, aga ta on lihtne teenijatüdruk, ja tema kristlikud üleskutsed mõjuvad nii jõuetute ja naiivsetena, nagu püüaks ta deemonit ahjuroobiga eemale peletada. Heathcliffi vägivald ja üleolek saavad jõudu juurde.
ka olukorra paratamatust tunnetada. Kirjandusloolastele on selle koletise tekkelugu tänini selgusetu. Raamatu üldine atmosfäär vihm, udu, raba kohal ja sünged maamajad pärineb veel 19. sajandi algul väga populaarsest inglise õudusromaanide traditsioonist. Heathcliffis kehastunud halastamatu, hambaid kiristav kurjus ja tunnete taltsutamatus, mis haarab lõpuks pea kõiki tegelasi, oli midagi ennekuulmatut ja täiesti uut. Lool pole moraali, mis mahendaks sokki. Õiglast karistust ei järgne, Heathcliff ei pea oma tegude eest vastutust kandma, ta triumfeerib kuni hauani välja. Toimunu on saatus, millesse ei suuda sekkuda isegi Jumal. Jutustaja tõstab küll vahepeal mässu, aga ta on lihtne teenijatüdruk, ja tema kristlikud üleskutsed mõjuvad nii jõuetute ja naiivsetena, nagu püüaks ta deemonit ahjuroobiga eemale peletada. Heathcliffi vägivald ja üleolek saavad jõudu juurde. [2]
annaabi.ee 
