Lambavill annab tööd paljudele inimestele Põhjamaades nii vajalike lambavillaste rõivaste (sokid, kindad, mütsid, kampsunid) valmistamiseks. Enamik toodetud lambavillast kasutatakse praegu käsitöölõngana villast toodete valmistamiseks. Arvame, et lambanahkadest ja lambavillast valmistatud tooteid (vestid, mütsid, kindad) võib tulevikus kasutada Eesti sõjaväes või piirivalves, mis annaks suuremaid tellimusi vastavate toodete valmistajatele. Mahelambakasvatus Mahelambakasvatus aitab tõsta lambakasvatuse tulukust. 2008. a oli Eestis 33 860 (42,5% lammaste üldarvust Eestis) mahepõllumajanduslike reeglite järgi kasvatatud lammast. Teiste loomakasvatusharude puhul on maheloomade arvukus Eestis veel väike. Näiteks mahekitsi on 17%, maheveiseid 3,4%, piimalehmi 2,9% loomade üldarvust. Üleminek mahelambakasvatusele ei ole niivõrd probleemne võrreldes teiste loomakasvatusharudega. Lambakasvatuse tulukus suureneb, sest lisandub mahepõllumajandustoetus
võimalik lambaliha (talleliha) eksport. Näiteks Euroopa Liit tervikuna on talleliha osas vaid 85% enesevarustusega. Samal ajal teiste toodanguliikide juures on tegemist ületootmisega. Eesti looduslikud tingimused on sobivad lammaste kasvatamiseks. 6 Meie territooriumil on sadu tuhandeid hektareid kasutamata võsastuvaid rohumaid. need alad on sobilikud lambakasvatusega tegelemiseks. Mahelambakasvatus aitab tõsta lambakasvatuse tulukust. 2007.a. oli Eestis 27932 (37,8% lammaste üldarvust Eestis) mahepõllumajanduslike reeglite järgi kasvatatud lammast. Teiste loomakasvatusharude puhul on maheloomade arvukus Eestis veel väike. Näiteks mahekitsi on 16,1%, maheveiseid 6,6%, piimalehmi 2,8% loomade üldarvust. Üleminek mahelambakasvatusele ei ole niivõrd probleemne võrreldes teiste loomakasvatusharudega. Lambakasvatuse tulukus suureneb, sest lisandub mahepõllumajandustoetus