plaadikesed. See kuju pole kahjuks aga säilinud. Zeusi kuju oli 13 m kõrge, teda oli kujutatud troonilistuvana. Teine kuulus skulptor, Myron, on tuntud eelkõige ,,Kettaheitja" autorina. Sellest kujust on säilinud mitu roomaaegset koopiat, kuid mitte originaali. Purunenud on skulptuuri käeosa, ketas on sinna hiljem lisatud. 5.sajandil eKr loodi ülevaid ja tõsiseid teoseid, mida vahel nimetatakse ka ,,ülevaks stiiliks". 4.sajandil eKr kiinduti enam mahedusse ja leebuse väljendamisse, mida nimetatakse ,,ilus stiil". Ebaharilik skulptor iluklassika ajastul oli Skopas. Tema looming on tugevasti mõjutanud hilisemat hellenismiajastu skulptuuri.Tema arvates avaldus ilu ülima pinge hetkel. See pinge avaldub võitluses, ka surija on ilus. Skopas hakkas esimesena kujutama haavatud ja surevaid inimesi. Kahjuks on tema tööd aga halvasti säilinud. Skopase suurim töö oli Halikarnassose Mausoleumi idakülje friis ,,Amatsoonide võitlus"
» «Kes see naine on?» päris Gringoire edasi. «Kas te 'a nime ei tea.» «Ei, härra, ma tulin alles. Arvan ainult, et siin on tegemist nõidusega, sest vaimuliku kohtu liikmed võtavad protsessist osa.» «Noh,» lausus meie filosoof, «me näeme siis, kuidas 293 need ametiriides mehed hakkavad inimliha sööma; harilik vaatepilt.» «Härra,» tähendas naaber, «kas te ei leia, et magister Jacques Charmolue on väga maheda näoga?» «Hm!» vastas Gringoire. «Ma ei usu mahedusse, kui tegemist on kokkupigistatud ninasõõrmetega ja kitsaste huultega.» Siin sundisid naabrid rääkijat vait olema. Kuulati parajasti tähtsat tunnistust. «Armulised härrad,» seletas keset saali seisev vanaeit, kelle nägu nõnda riiete varju oli kadunud, et ta jättis liikuva kaltsuhunniku mulje, «armulised härrad, see mis ma teile ütlen, on sama tõsi nagu see, et ma siin seisan, mina, Falourdel, kes ma nelikümmend aastat Sant-
annaabi.ee 
