Olen arvamusel, et teesi kohta käivad argumendid ei anna piisavalt kinnitust argumente on vähe ja need rõhuvad peamiselt psühholoogilisele eesmärgile. Argumentatsioon on osaliselt vigane. Vastavalt C. Sagani ,,tüüpvigade loendile" on analüüsitavas artiklis mahavaikitud tõed või pooltõed ei ole ühtki viidet sellele, kui palju on neid üksikisa staatuses mehi, kelle juurest on naised lahkunud (nt uue pere (mehe) juurde vms). Sarnaselt mahavaikimisele võib antud artikli puhul tüüpveana loetleda ka valikulist väljatoomist, kus info üldine toon on emade suhtes pigem liialt negatiivne ning isade suhtes vastupidi, liialt positiivne. Kokkuvõtteks leian, et ajaleht ,,Postimees" arvamusartiklis esitatud psühholoog J.Uljase seisukohad liialt pinnapealsed, asjakohaseid argumente on vähe ning argumentide seosed ei ole piisavalt veenvad esitatud teesi kinnitamiseks. Antud arvamusartikkel sobib oma sisult pigem
Üks selline on pastor Harald Meri ja tema majapidajanna mõrvamine, selgitamata jäänud mõrvad saadavad ka pangaskandaale ja Estonia uppumist. Asjata arvavad poliitikud ja õiguskaitsetöötajad, et rahvas unustab kõik. Ka väidetavate enesetappude või õnnetuste (Ülo Koit Lielupe jões, Hardo Aasmäe 2015. aasta lõpus) puhul peab seletus olema nii tõene kui ka veenev; õiguskaitsesüsteem peaks selle nimel pingutama, mitte lootma mahavaikimisele. Kui õiguskaitsesüsteem riskib usaldusväärsuse kaotamisega, siis on ta osaline usu õõnestamises Eesti riigisse. (Vrdl. Jüri Saar: "Nõrkade kaitseks." Sirp 17. 06. 2016, lk 39. Siin kõlab juba hoiatus: "Eesti oludes lisandub demokraatiat ähvardavale rumalusele teatav totalitaarne püsitoon..."). 12 / 20 10. märtsil 2003 toimus Tallinnas Põhjamaade Ministrite Nõukogu ja Eesti