Ehtlapseliku kujundlikkuse, lihtsuse ja südamlikkusega jäi Ennol eesti lasteluulesse asendamatu koht. Kahjuks ei leidnud Ernst Enno luule kohe laia üldsuse poolehoidu. Tõrjuv suhtumine kujundati enamasti uuendusmeelse ,,Noor-Eesti" poolt, kes rõhutas küll kirjaniku ja luuletaja individuaalsust, kuid seadsid siiski piirid neile, kes seisid väljaspool rühmitust. Ernst Enno alustas oma loominguga isegi enne nooreestlasi, kuid liigne isikupära ning sümbolism seadsid omad piirid. Eriti mahategev oli Friedebert Tuglase hinnang, millega läksid kaasa ka teised nooreestlased. Enno ei olnud nende arvates mingi intellektuaal ning teadlik luuleuuendaja, vaid kelle luule sisaldas vajakajäämisi. Esimesena mõistis Ennot Henrik Visnapuu, kes väitis, et Enno on Gustav Suitsu kõrval teise tee rajaja. Alles pärast surma, kui valgalane Bernard Kangro avaldas postuumselt Ernst Enno luulekogu ,,Valitud värsid" (1937), hakati mõistma Enno panust eesti luulesse.
südamlikkusega jäi Ennol eesti lasteluulesse asendamatu koht. Kahjuks ei leidnud Ernst Enno luule kohe laia üldsuse poolehoidu. Tõrjuv suhtumine kujundati enamasti uuendusmeelse ,,NoorEesti" poolt, kes rõhutas küll kirjaniku ja luuletaja individuaalsust, kuid seadsid siiski piirid neile, kes seisid väljaspool rühmitust. Ernst Enno alustas oma loominguga isegi enne nooreestlasi, kuid liigne isikupära ning sümbolism seadsid omad piirid. Eriti mahategev oli Friedebert Tuglase hinnang, millega läksid kaasa ka teised nooreestlased. Enno ei olnud nende arvates mingi intellektuaal ning teadlik luuleuuendaja, vaid kelle luule sisaldas vajakajäämisi. Esimesena mõistis Ennot Henrik Visnapuu, kes väitis, et Enno on Gustav Suitsu kõrval teise tee rajaja. Alles pärast surma, kui valgalane Bernard Kangro avaldas postuumselt Ernst Enno luulekogu ,,Valitud värsid" (1937), hakati mõistma Enno panust eesti luulesse.
annaabi.ee 
