dopingusüüdistus. Peale Andrus Veerpalu võitu teatati igas spordiülekandes, kui tubli ta on ning kui uhked me tema üle oleme. Nüüd aga, kui tekkisid kuuldused dopingust ja need otse meediasse paisati, on muidu vaikne ja endassesulgunud eesti rahvas Andrus Veerpalu kaitseks välja astunud. Netikommentaatorid väidavad, et on pettunud mitmetes meediaväljaannetes, näiteks Postimees ja Delfi, meie sangari mahategemises ja temasse mitteuskumises, kuna avaldatud on artikleid, milles joonistub selgelt välja otsuste langetamist pelgal arvamusel. Kas meedia on käitunud taaskord vastutustundetult? Üldiselt peaksid inimesed ise teadma, mida nad usuvad ja kui tõsiselt nad võtavad seda, mida neile öeldakse. Paraku ei ole me aga ,,vankumatud tinasõdurid", eriti noored, kel ,,veri keeb", ja olenevalt teemadest elame kuuldule/nähtule erinevalt kaasa ning seeläbi
Tema neljast jutust on tuntumad "Tühi jutt, tühi lori, tühi asi, tühi kõik", "Kalendritegija kimbus". Esimeses räägib Faehlmann viljaikalduse põhjustest ja hoiatab kergeusklikke talupoegi väljarändamise eest. Teise jutu teemaks on humoristlik lugu kalendritegijast, kellega ei ole keegi rahul ja kellele esitatakse risti vastukäivaid nõudmisi. Küll süüdistatakse teda jumalasõnaga liialdamises ja selle puudumises, küll viinajoomise mahategemises ja selle soosimises jne. Faehlmanni jutuloomingut iseloomustavad vesteline laad, huumor, teravmeelne sõnakasutus ja tabav olukordade kujutamine. FRIEDRICH REINHOLD KREUTZWALDI (1803 1882) TÄHTSUS 1. Kreutzwald oli üks esimesi haritud eestlasi, kes jõudis 1833. aastal Tartu Ülikoolis kõrghariduseni. Ta töötas pensionipõlveni Võru linnaarstina. 2. tegutses aktiivse liikmena Õpetatud Eesti Seltsis (ÕES); 3
Tema neljast jutust on tuntumad "Tühi jutt, tühi lori, tühi asi, tühi kõik", "Kalendritegija kimbus". Esimeses räägib Faehlmann viljaikalduse põhjustest ja hoiatab kergeusklikke talupoegi väljarändamise eest. Teise jutu teemaks on humoristlik lugu kalendritegijast, kellega ei ole keegi rahul ja kellele esitatakse risti vastukäivaid nõudmisi. Küll süüdistatakse teda jumalasõnaga liialdamises ja selle puudumises, küll viinajoomise mahategemises ja selle soosimises jne. Faehlmanni jutuloomingut iseloomustavad vesteline laad, huumor, teravmeelne sõnakasutus ja tabav olukordade kujutamine. KRISTJAN JAAK PETERSON 1801-1822 14. Märts 1801 emakeele päev Ta oli haritud eestlane, kes ei häbenenud oma talupoeglikku eesti päritolu ja selle märgiks (musta mulgi kuube kandis.) Ta oskas saksa, rootsi, prantsuse, inglise, vene, kreeka, ladina, heebrea, kaldea ja iseenesestmõistetavalt ka läti keelt ning eesti keelt
annaabi.ee 
