Põhjavesi- maakoore ülemises osas asuv vesi, mis täidab kivimite vahesid. Arteesia vesi- maa-alune survesi, mis asub vettpidava kihi, mida nim lamamiks ja lasumiks, vahel. Sood- vesise pinnaga nõgu ja sellele iseloomulik taimkate. Soo saab oma vee kas põhjaveest (madalsoo) või hoiab ise kinni vihmavett, laskmata sel ära voolata (raba). Sood tekivad ka järvede kinni kasvamisel. Liustikud- raskusjõu mõjul aeglaselt liikuv suur jäälasund. Liustikud tekivad aladel, kus mahasadanud lumi ei jõua täielikult ära sulada, vaid kuhjub ja tiheneb jääks.
Antarktika on polaarala ümber lõunapooluse koos Antarktise mandri ja seda ümbritsevate saartega. Antarktika pindala on ~60 miljonit km2 (Antarktise pindala 14 milj.km2) Reljeef 98% maismaast on kaetud hiiglasliku jääkilbiga mandriliustikuga Jää keskmine paksus on 2 km, külmapoolusel 4,3 km Kõrgeim mäetipp: Vinsoni massiiv 5140 m Kõrgeim tegevvulkaan: Mount Erebus 3846 m Kliima · Aasta mahasadanud keskmine lumehulk: 12 cm · Aasta keskmine õhutemperatuur: -50°C · Madalaim mõõdetud õhutemperatuur: -89,2°C (uurimisjaam Vostok) · Polaarpäev ja polaaröö Taimestik Taimkate puudub peaaegu täielikult. Vaid väga vähesed taimed suudavad kohastuda Antarktise karmi kliimaga. Siinsed suurimad taimed on samblad, samblikud ja üks liik kõrrelisi (kastevars). Vees on rikkalikult planktonit, vetikaid. Loomastik
Minu armastus on sulle õitsev puu Lemmikluuletused Lärmist üsna tasaseks jäänud Pühkisime meelest tuleviku Me isegi ei mäletanud Kelleks me saame Minu käte vahel oli äkki su kampsun Selle sees sina Ja silmad Mis naersid valusalt Mu käte vahel oli äkki noor noaloopija Ja mina tahtsin olla sihtmärk Kui jälle teadvusele tulin Oli sohvasse löödud Sada nuga Ma olin terve ja me laulsime õnnest Juustes kaduva suve rohukõrsi Mahasadanud tähti Joonistad tammelehtede varje Käsutad pilvi Oled nii ilus Et keegi ei märka Oled nii tahetud Et jääd üksi Oled suits ohvrilõkke kohal Oled lootosistes kukk Jaani kiriku katusel Suve viimasel ööl Kuulan sinu üminat Ajajõe kaldal Selg vastu sügise ust Kasutatud allikad http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&i http://www.youtube.com/watch?v=JNlIy9BkZQE http://kirjandusjakeel.blogspot.com/2011/10/kristiina-ehin-
tingitud aastaringsest külmast. Temperatuur ·Antarktis on kõige külmem piirkond meie planeedil. Aasta keskmine temperatuur jääb vahemikku -5...-25, sõltuvalt asukohast. Temperatuur tõuseb üle nulli vaid suvekuudel ja seda ka ainult soojemates piirkondades. Sademed ·Antarktis on külmunud kõrb, kus esineb sademeid väga vähesel hulgal, enamjaolt lumena. Pidevalt puhuvate tugevate tuulte tõttu on mahasadanud lumehulga täpne mõõtmine väga raske. Ida-Antarktise platoo suurematel kõrgustel esineb lund harva ning sademeteks on väiksed jääkristallid, mida esineb aastas vaid paari sentimeetri jagu. Tsüklonite põhjustatud suurimad lumesajud esinevad Antarktika poolsaare läänerannikul. Paari suvekuu jooksul on mandri rannikupiirkondades sademeteks tavaliselt vihm. Päikesekiirgus ·Antarktisel on polaarpäev (suvel) ning polaaröö (talvel)
on kogutud viimase 50-60 aasta vältel, kogu selles andmebaasis on suurusjärk kuskil 17- 18 tuhat puurauku. Kui see üle Eesti laiali laotada, siis katab see üsna tihedalt Eesti ära, nii et tegelikkuses on üsna täpselt võimalik ette ennustada, millist vett on võimalik saada. Veevarude seisukohalt tuleks muuta oma suhtumist siinsetesse hallidesse ja vihmastesse ilmadesse. Tänu meie halbadele ilmadele on meil sademeid rohkem kui maapinnalt ära aurub ja kogu mahasadanud vesi ei jõua ka jõgedega ära voolata, midagi imbub ka maapõue. Maapõu aga käitub kui reservuaar, vesi jääb sinna alles. Juba praegu on maailmas palju maid, kus vesi on muutunud defitsiidiks. Kui vihm sajab taevast alla, siis osa läheb jõgedesse ja järvedesse, osa aurustub ära, osa langeb maapinnale ja osa kasutavad ära taimed. Kui vesi maapinnale langeb ja mulla sisse hakkab imbuma, siis tuleb varsti ette koht, kus enam seda vett läbi ei lase. Seda
annaabi.ee 
