Induse-Gangese madalik on alluviaaltasandik, mis on kujunenud neogeeni mere- ja kvaternaari jõesetetega täitunud mäestikuesise nõo kohale. Kõrgmäestikes asub suuri liustikke, lumepiir on 4500- 4800 meetri kõrgusel. Maavarad Tähtsaim maavara on süsi, mille varu küünib hinnangu järgi 70 miljardi tonnini. Peamised maardlad asuvad Biharis, Orissas ja Madhya Pradeshis. Gujaratis, Assamis ja Maharashtra rannikul selfimeres leidub naftat. Orissas, Biharis ja Maharashtras on maailma suurimad rauamaagimaardlad. India rauamaagivarud on hinnagu järgi 22 miljardi tonni suurused ja suure rauasisaldusega maagi varu on umber 8 miljardit tonni.Vähesel määral leidub uraani- ja tooriumimaaki ning värvilisi metalle. Tähtsad on ka vilgu-, ilmeniidi- ja boksiidivarud. Kliima Suurem osa Indiast asub lähisekvatoriaalses vöötmes, kus talvel on valdav mandriline troopiline õhk ja suvel ekvatoriaalne õhk. Aastane sademete hulk on
tulemusi. Terase sisseveole on nüüd kehtestatud madalam toll, kuid tööstus on siiani väliskonkurentsile vastu pidanud ning eksport on suurenenud. Siiski on tootmine mis tarbib kuni kaks korda rohkem energiat kui mõned välismaised konkurendid, rahvusvahelisi norme arvestades liiga kulukad. Riik ei suuda rahuldada oma maa elektrienergiavajadusi. Peamised energiaallikad on sisseveetav nafta ja kivisüsi. 1997. aastal oli kavas võimsust 31 000 MW võrra suurendada. Äsjane plaan suurendada Maharashtras tootmisvõimsust USA-st juhitud konsortsiumi Enroni investeeringute abil takerdus vaidlustesse, sest BJP valitsus lükkas läbirääkimised ajutiselt edasi, et rahustada välismaaga sõlmivate äritehingute vastaseid natsionalistlikke rühmitusi. Mõned faktid: India kasutab 549 109 barrelit naftat päevas. Varu: 6 049 068 000 barrelit. India kaevandab põhiliselt rauamaaki, teemandeid, kivisüsi, lubjakivi, tsinki ja pliid. Töö kaevanduses. 6
annaabi.ee 
