Nad rabasid tööd teha Stalini nimel nagu ta oleks mingi pühak või muu heategija. Inimesed nälgisid ja külmasid surnuks, mis oli kahjuks paratamatu, sest kes Stalini vastu pöördus see sai automaatselt surma. Suurriigid aimasid, et sõda on tulekul ja hakkasid endale liitlasi otsima. Saksamaa leidis ühisekeele Itaalia ja hiljem ka Jaapaniga. Inglismaa aga Prantsusmaaga ja USA-ga. Alguses suurriigid üritasid lepituspoliitikaga Saksamaa solvumisi maharahustada ning nägid, et nad ei suuda Saksamaa ohjesse saada ning lasid Saksamaa arengu sõjani viia. Sellekäigus arvan ma, et tegelikult suurriigi valitsejad tahtsid sõda, sest neid oli rohkem ning nad oleksid saanud Saksamaa ohjesse viia kui neil poleks olnud oma eesmärke sõjakäigus saavutada. Ma oletan, et II Maailmasõda võib ka teiste suurriikide süüks panna. 23. augusti 1939 aastal tegid Saksamaa ja Venemaa omavahel MRP kuhu kuulus
kiiremini,otsivad erutavamaid mõjureid(seltskond,kohv,tegevus),taluvad halvemini magamatust,neile mõjub alkohol ebasoodsamalt-niingi suhteliselt madal ajukoore toonus langeb veelgi alkoholi toimel,mis põhjustab enesekontrolli liigset alanemist.Ekstravtuse ja ertide ajukoore tüüpiline erutustase on keskmisest madalam.Kasvatuses tähendab see seda,et introverti ei tohiks vastutusrikaste tegemiste eel liialt"üles kütta",ekstraverti agabliigselt maharahustada. Inimese käitumise psühholoogiat ei tohi võtta lihtsustatult,kui pelgalt reageerimist teatud väliskeskkonna stiimulitele.Biheivioristliknlähenemisviis,mille kohaselt kindel välisärritaja kutsub esile kindla erutuse ja kindla ennustatava reaktsiooni,on oma piiratuse tõttu populaarsuse kaotanud.Ühed ja samad mõjustused kutsuvad erinevates inimestes ja samas inimeses erinevatel hetkedel esile ka erinevaid reaktsioone.Väline tegur vahendatakse
Giljoteeriti ka Robespierre’i endine sõber Danton. 9. termidoori riigipööre (juuli 1794). termidoorlased ehk mõõdukad jakobiinid ja „Soo“ liikmed ei püüdnud otseselt rev.lõpetada vaid anda sellele teine eesmrök ning kehtestada teised valitsemisprintsiibid. Parlamendi juurde loodi palju komisjone. Pariisi Kommuun kaotati, linn jagati 21 regiooniks, igalühel neist oma linnapea ja valitsus. Nende vastu tõusti üles. Reaktsiooniline terror. Rahvas suudeti lubadustega maharahustada, kuid pärast mässuliste laialiminekut hakati rahutuste juhte arreteerima ja osad neist hukati. 13. vandemjääri ülestõus (Okt. 1795). Pariisis puhkes rojalistide ülestõud. Direktooriumi ajastu 1795-1799. Valitsevaks organiks sai Direktoorium, kus oli viis võrde võimuga direktorit. Lisaks olid ministreid, kuid need ei valitsenud, vaid administreerisid, täidesaatev võim koondus Direk.kätte. See astus ametisse 2.nov 1795. Napoleoni 18. brümääri riigipööre
annaabi.ee 
