5. Milline on autonoomse närvisüsteemi funktsioon ohuolukorras? Millisel juhul on see funktsioon inimesele kasulik, millisel juhul kahjulik? Autonoomse närvisüsteemi funktisoon ohuolukorras anda kiiresti edasi informatsioon, et ohtu vältida ja eemaldada. · Kasulik võimaldab keha kiire reageerimise, kui on tõeline oht · Kahjulik valehäire puhul tekib ärevus ning inimesel läheb aega maharahunemiseks Pikaajalised stress-emotsioonid kurnavad organismi. 6. Miks on emotsioonid vajalikud? Kirjeldage emotsiooni erinevate komponentide funktsioone ja olulisust. · Emotsioonid on vajalikud inimeste mõistmisel, et paremini kontakti saada ja suhelda. · Ema ja lapse vaheline suhtlemine. · Nutmine suurendab ellujäämise tõenäosust, annab märku hädaohust. · Positiivsed emotsioonid tagavad sihipärase käitumise püsivuse.
Sekkumist algatab sotsiaalpedagoog, see on tema professionaalse kompetentsi sees. 4 probleemide ringi: Kui probleem on seotud kontrolliga tuleb sekkuda koheselt! Autoriteediga seotud probleem, ära vali õli tulle! Ära õhuta seda probleemi suuremaks. Isiklike vajadustega seotud probleemid. Avalik hukkamõist on halb!!!, privaatne sekkumine ei mingit teiste ees häbi! Sissepoole pööratud probleem anna aega maharahunemiseks. 5 Sekkumine algab kliendi vajaduste ja hinnangute sünteesist antud situatsioonis ülevaade võimalustest ja piirangutest. Persoon, kes abi vajab on abistamisprotsessis aktivne: probleemi formuleerimine, lahenduste leidmine, muutuste tegemine. Isiklikud eelistused. Sa võtab oma personaalse mina sotsiaalpedagoogilisse praksisesse kaasa. Isiklikke eelistusi peab teadvustama. Võivad piirata professionaalset praktikat.
· Kodu ja kooli vaheline koostöö (nt päevikus iga päev õpetaja kirjutab ülevaate lapse käitumisest, kui palju +- punkte sai. Kodus vanemad tasustavad käitumist vastavalt) · Harjutada suhtlema väheste lastega. Soovitada vanematel kutsuda külla paar sõpra korraga. Suures grupis satub raskustesse. · Aeg-maha tehnikad. Eraldada laps tunni tegevusest selleks kohandatud klassiruumi ossa (1-2 min eluaastale). See pole karistus, vaid maharahunemiseks. Internaliseeritud probleemid (tundeelu häired, emotsionaalsed probleemid) Internaliseeritud probleemid · Kujunemisel 3 olulist komponenti ja nendevahelised interaktsioonid (Rubin ja Mills, 1991) Temperament Varane sotsialisatsioon Perekonda mõjutavad tegurid, keskkond ebakindlus, mis viib suhtlemisest hoidumiseni, eemaletõmbumiseni · Võimalikud ka teistsugused arenguteed, oleneb omavahelisest kombinatsioonist
Pikkamööda võiks lapsele anda kergemaid töid (nt laua katmine, ajalehe toomine vms). Hetkel, kui laps kooliuksest sisse astub, väheneb teie kui lapsevanema kontroll tema elu üle järsult. Standardeid kehtestavad nüüd õpetajad ja koolikeskkond ning lapse edusamme mõõdetakse neid paika pandud normidega kõrvutades. Lapsele, kes on maast madalast piiridega harjunud, tundub koolis nõutavate reeglite järjekindel järgimine loomulikuna. Maharahunemiseks ja ööunele sättimiseks peaks piisama poolest tunnist. Selle ajaga peaks jõudma vajaduse korral vannis käia, mänguasjad ja riided ära panna, hommikused asjad välja otsida ja ka õhtujuttu ära kuulata. Vanemad peaksid õhtujutu aja pühaks kuulutama, selleks ajaks ei tohiks muid asju planeerida. 10- 12- aastane koolilaps Ta mõtleb ja käitub juba peaaegu nagu täiskasvanu. Selles vanuses suudab laps
annaabi.ee 
