aastal, kus ühes karbis oli kaheksa erinevat rasvakriiti. Need rasvakriidid olid müügil viiesendise väärtusega ja värvideks olid must, pruun, sinine, punane, lilla, oranz, kollane ja roheline. Sõna Crayola mõtles välja Binney naine Alice Stead Binney, kes kombineeris omavahel prantsusekeelsed sõnad craie(kriit) ja oleaginous(õline). Tänaseks on Crayola kriite üle saja erineva tüübi: kriidid, mis sädelevad, helendavad pimedas, lõhnavad nagu lilled, vahetavad värve ja on mahapestavad. (Bellis, 2009) Pastellid on kasutusel joonistuspulkadena, mis võivad olla kaetud paberkattega. Pastellpliiatsite abil on võimalik luua graafilist pinda. Pastellide koostise põhiosa moodustavad värvipigmendid, millest saadakse erinevaid tonaalsusi, lisades värvipigmendile täiteainet. Pastelli võib pidada nii joonistus- kui maalimisvahendiks. Kriidi küljega saab luua pehmeid ja sujuva üleminekuga tonaalsuspindu, terava tipuga aga täpsemat joonistust. Pehme
zeleesid. Pulbritaolisi ja kompaktseid vahendeid on vähem. Üsna harva kasutatakse suspensioone. Peaaegu kõik kosmeetilised preparaadid on lõhnastatud. 5.1. Kreemid Kreemid on ühed tähtsamad kosmeetilised preparaadid. Kreeme liigitatakse nende rasvasisalduse ja hüdrofoobsuse järgi. Rasvakreemid ei sisalda üldse vett. Emulgeerivad kreemid ei sisalda tavaliselt samuti vett, küll aga pindaktiivsed ained, mistõttu nad imenduvad hästi nahasse ning on kergesti mahapestavad. Emulsioonkreeme on väga palju, mõned neist sisaldavad kuni 90% vett. Väga vedelaid emulsioone nimetatakse piimadeks. Tuntuimad on koldkreemid, mis koosnevad mineraalõlist (50%), veest (35%) ja vahast (15%). Rasvavabad kreemid koosnevad zelatiinini või agari geelist, tihti sisaldavad nad ka glütserooli või etanooli. Agar on merevetikatest saadav polüsahhariid, mis moodustab samasuguseid geele nagu zelatiin. 5.2. Dekoratiivkosmeetika
annaabi.ee 
