See pidi olema eelmise kuiva perioodi uurimuse kordus, kui kokku loeti 3885 elevanti. Koidikul lennati 300 meetri kõrgusel, hiigelsuurte lammide liitumise kohal, mis piiritleb Zakoumat. 3 Kaheksas Aprill Viimaseks vaatluspäevaks olid numbrid head kõikide liikide puhul, väljaarvatud elevandid. Varahommikul sai Fay skorpionilt hammustada. Ta päästis öine vahimees Mahamat. Hiljem, pärastlõunal, kogus Fay jõudu vestluseks Abakar Abdelaliga, pargis kõige kauem töötanud valvuriga. Abakar oli olnud noor mees 1958 aastal, kui ta isa nõustus ettepanekuga teha küla ümber ala reserviks, kus jahtimine oleks keelatud. Viis aastat hiljem oli Abakar Zakouma rahvuspargi loomise tunnistajaks. Ennustus lubas looduse vohamist ja turistide tulekut. Üheksas Aprill Viimane elevandiloendus näitas 127 karja umbes 3020 loomaga, peaaegu 900 vähem, kui eelmisel aastal
152 laternate järgi ära iga tänava. Silmapilgul, kui nad jõudsid Saint-Pauli -- kohta, kus hukati Bastille' surmamõistetuid, pidi Bonacieux peaaegu minestama ja lõi kaks korda risti ette. Ta arvas, et tõld peatub. Aga siiski sõitis tõld sealt mööda. Veidi hiljem haaras teda veel kord õudne hirm, nimelt siis, kui nad sõitsid mööda Saint-Jeani surnuaiast, kuhu maeti, riigireetureid. Üks asjaolu rahustas teda siiski natuke: nimelt see, et üldiselt raiuti neil enne mahamat-mist pea otsast, tema pea aga oli veel õlgadel. Kui Bonacieux aga nägi, et tõld pöördus Gréve'i väljakule, kui ta silmas raekoja teravat katust ja nägi tõlda võlvi alla sisse sõitvat, uskus ta, et tema lõpp on tulnud. Ta tahtis politseinikule pihtida, kui see aga teda kuulda ei tahtnud, hakkas ta nii haledalt kaeblema, et politseinik ähvardas talle tropi suhu pista, kui ta seda kõrvulukustavat kisa ei kavatse järele jätta.