Eelviimistlus Eelviimistlus järgneb laudsepaettevalmistusele. Selle käigus tehakse järgmisi tööoperatsioone: kiudude mahalihv (karvkiulisus) vaigu eemaldamine kruntimine pinna värvimine värvainetega (toonimine) pahteldamine Pahteldamise osa võib laias laastus jagada kolmeks: paranduspahtliga pahteldamine aluspahtliga pahteldamine kattepahtliga pahteldamine ehk lauspahteldamine. Kiudude mahalihvimine Selleks, et tagada hea pind viimistlus materjalide peale kandmiseks on vajalik puidus olevate lahtiste kiudude maha lihvimine. See muudab puidu pinna ühtlaseks ja viimistlusmaterjale peale kandes(näiteks peitsides) jääb toon palju ühtlasem. Selleks kasutatakse erinevaid lihvmasinaid(lintlihvpink, trummelihvpink, taldlihv jne) või tehakse seda käsitsi. Liivapaberi jämedused sõltuvad puuliigist ja soovitavast lõpptulemusest. Tavaliselt 100-320 ISO.
Geelküüned Mis need on? Võimaldavad kõige suuremat mänguruumi. Ette on heidetud, et küüned jäävad nõrgad ja murduvad kergesti või on hoopis ebaloomulikult paksud. Ka geelküüs saab olla õhuke, ent samas vastupidav. Geelküünte panekul segatakse akrüültehnikast tuttav pulber ja vedelik. Seda toodet on täiustatud nii, et see õhu käes ei kivistuks. Selleks mõeldi välja UV-lambid, mis on selle tehnika puhul ka initsiaatoriks. Miinuseks on vanade kunstküünte mahalihvimine, kuid uusimate geelide puhul saab neid ka lahti leotada. Veidi ajalugu Kunstküünte tegemine tuleb kaugest minevikust, nagu tänapäevalgi, ei olnud ka varem kõikidel naistel looduse poolt antud ilusad ja tugevad küüned. Igal ajastul on naised kaunistanud oma küüsi. Hiinas kasutasid naised erinevaid värve: hõbedat, kulda ning veidi hiljem ka punast, musta ja valget - peamiselt sümboolikaid nende värvidega. Küünte värvimiseks kasutati keerulisi segusid. Need
annaabi.ee 
