peetakse parimaks meetodiks tänapäeval ikka veel käsitsikorjet, millega välditakse oliivide muljumist ja hilisema õlikvaliteedi kaotust. Sel viisil koguvad oma saagi reeglina siiski väiksemad oliivikasvatajad, sest suurte koguste puhul ei ole see praktiline. Seega enamlevinumad meetodid on: · oliivide käsitsi korjamine puult; · suurte puust või plastikust ,,rehadega" oliivide kammimine võraokstelt maha; · oliivide kogumine peale looduslikku mahalangemist; · vanade ning jämeda tüvega puude puhul saab rakendada puutüvede pihta tagumist, kuni oliivid maha kukuvad; · masinkorje, kus traktori vibreerivad kämblad raputavad puu tüve ja oksi ning kukkuvad oliivid kogutakse suurtesse võrkudesse. Võrgud aitavad hoida vigastamast oliive, lõplik korje tuleb siiski teha käsitsi ning raputamist taluvad vaid nooremapoolsed puud.
jääkristallid kõrge vertikaalse arenguga pilvedes. Langev veetilk või rahetera muutub atmosfääri elektriväljas dipooliks, dipooli alumine osa omandab positiivse, ülemine negatiivse laengu . Langeva veetilga või rahetera teele jäävad õhus hõljuvad väiksed neutraalsed veepiisad, mis võivad liituda langeva suurema osakesega, aga võivad ka põrkuda ja omandada positiivse laengu. Langev veetilk või rahetera ise omandab peale sellist põrget negatiivse laengu ja annab selle pärast mahalangemist edasi aluspinnale. Seega toimivad pilved elektrigeneraatoritena, aluspinna ja ionosfääri vahelise eelktrilise pinge alalhoidjatena. Harilikult on pilvede alumina osa laetud negatiivelt. Õhu liikumise kiirusvektor kujutatakse meteokaartidel ümmarguse esiotsaga noolena, mille "sabasuled" tähistavad kiirust. Ring noole esiosas märgib meteojaama asukohta, ring täidetakse vastavalt pilvisuse hulgale. Noole suund ühtib ohu kiirusvektori suunaga Tegijapoiss 2010