Inimeste muutumine võrdseks seaduste ees, eraomandi puutumatus. Prantsuse talupojast sai maaomanik->tsunfti sundlus kaotati(saadi vabalt elukutset valida, kapitalismi areng) Meetrisüsteem Võimas rahvustunde tõus kogu aeuroopas Valgustusideede levik maailmas Terror ja ägivald Mõjud olustikule: Rõivad: (mehed) sinine kuub, millel punased reväärid, valged pikad torupüksid, valge vest, esindatud rahvusvärvid. Hiljem, punase früüga müts, mahakeeratava krega lühike kuub, kaelas lõdva sõlmega jämedast riidest rätik, lahti jäetud särgikrae alt pidi paistma paljast ihu, torupüksid, traksid, puukingad. (naised) rahvusvärvides kokardi müts või kolmevärviline lint rinnal, punane müts, puukingad, kalurinaised kantsid pikke pükse e. Pantaloonid ja kõrgem klass plebeiliste kihtidega lihtsa lõikega kleit. Soengud: kadusid parukad. (mehed) lühikesed ettekammitud juuksed, moekamad kandsid põskhabe.
Lõbutüdrukud keelati.Rõhutati patriotismi.Toimusid rongkäigud ja teatrietendused ning heaks tooniks oli kaine ja karske ellusuhtumine. Moes-Kadusid meeste siidsukad ning eri värvi riietest moodustatud kuub,põlvpüksid ja vest.Üldiseks muutus põlvpüksteta rõivastus.Suurmoeks kujunes sinine kuub,millel punased reväärid,valged pikad torupüksid ja valge vest.Jalutuskeppide asemel hakati kasutama saableid.Uudne oli ka kuue ja vesti asendamine talupoja riietused(mahakeeratava kraega kuub).Jalas kanti puukingi ja kui ilm lubas siis üldiselt sokkideta.Naistemood:rahvusvärvides kokard mütsil või lint rinnal.Roll läks üle moeloojast kodanlikule daamile.Naised kandsid pükse,enamus ka punast mütsi,puukingi.Muutusid soengud,kadusid parukad.Meestel oli moes ettekammitud soeng,kanti põskhabet.Naised kammisid juukseid sirgeks. Usus-Rahvale sai uueks religiooniks Kõrgema Olevuse kultus.Mis koosnes puhastatud kristlusest ja andumisest vabariigile ja voorusele
paremkalda elanike rõivastus saanud mõjutusi PärnuJaagupist ja vasakalda elanike riietus Halliste kihelkonnast. särk Võrreldes naistesärkidega olid meeste särgid lühemad, ulatudes vaid poole sääreni või põlveni.Mõlematel külgedel on allääres raiused e lõhikud.Kaenla all olid nelinurksed kaenlalapid.Töösärgil ei olnud kraed ja varrukatel puudusid värvlid.Varrukad olid lühemad ja kitsamad kui pidusärkidel. Pidusärk oi väikese püstkrae(vanem) või mahakeeratava kraega(uuem). Kaelus ja varrukasuu olid kurrutatud ning varrukasuu lõppes värvliga. Särgi kaunistuseks olid tagasihoidikumad kui naistel. Varrukavärvel oli ääristatud tagidega ja peale olid tikitud valge niidiga tikk ja püvisilmpistes väljaõmblus.Ka õlalapid kirjati valge niidiga ja mõnikord kaunistati ka piluga. särk Särgi kaelus ja varrukavärvel kinnitati sõltustega. Pidulikumal puhul seoti kaela rätik ja lisati särgi kinnituskohta väike vitssõlg. Särki kanti
annaabi.ee 
