· Pikk uu, üü, Vu, Vü-diftongide nõrgas astmes > Vv või vv: kauva või kavva 'kaua' · -ih-, -üh- > v : · Järgsilbis o: elo 'elu' · Kaasrõhulise silbi järel diftongid: sugulaisi 'sugulasi' · -er- esisilbis: perima 'pärima' · h-lised nud-kesksõnad: tehnud või tehnd v tehend · lööma, sööma lihtminevikus ei- : lein 'lõin', sein 'sõin' morfoloogia · ains os da, dä: isada, preilida · je-illatiiv: mahaje, kerikuje · de-ill: talude *taludesse' · st-transl: ullust 'hulluks' · omastavad topeltmitmus: nuoride 'noorte', nuoremite 'nooremate', einide 'heinte' · mitm nim kujuline mitm os: (veikkesi) põrsad 'põrsaid' · mitm 1.p (m)ma, 2.p (t)ta: luemma 'loeme', valvasitta 'valvasite' · mitm 3.p vad, -väd: jääväd 'jäävad' jäässiväd 'jääksid' · lõputa ja sse-line umbis tm ol, sh ka eitavas kõned: ei jäätässe
-uh-, -üh- > v: javatam(m)a ‘jahvatama’ < sm jauhaa; järgsilbis o: elo ‘elu’; kaasrõhulise silbi järel diftongid: sugulaisi ‘sugulasi’; -er- esisilbis: perima ‘pärima’, veräv ~ verav ‘värav’; h-lised nud-kesksõnad: tehnud ~ tehnd ~ tehend; lööma, sööma lihtm-s -ei-: lein ‘lõin’, sein ‘sõin’; Morfoloogia ains os -da, -dä: isada, preilida; je-ill: mahaje, kerikuje; de-ill: talude ‘taludesse’; st-transl: ullust ‘hulluks’; omastavas topeltmitmus: nuoride ‘noorte’, nuoremite ‘nooremate’, einide ‘heinte’; mitm nim kujuline mitm os: (veikkesi) põrsad ‘põrsaid’; mitm 1. p -(m)ma, 2. p -(t)ta: luemma ‘loeme’, valvasitta ‘valvasite’; mitm 3. p -vad ~ -väd: jääväd ‘jäävad’, jäiväd ‘jäid’, jäässiväd ‘jääksid’;
annaabi.ee 
