kaelaväljalõikega, SG kitarrivalikus oli lühike bassikael ja üks Humbucker helipea. Valikut täiendati 1961. aastal mudeliga EB-3: sellele lisatud tagumine sild andis ,,deluxe"-mudelile palju eredama heli. Valmistatud mahagonist monoliitse kere, ühes tükis mahagonipuust kaela ja avatud 20-astmelise astmelauaga. Hiljuti lasi Gibson välja EB-3 mudeli kui ,,SG-bassi", mis jääb truuks originaalile, kui välja arvata kaks helitugevuse nuppu ning üks tooni nupp, mis tuli originaalse helipeade lüliti ja tämbrinuppude asemele. Gibson SG mängijad: · Jack Bruce (Cream) · Andy Fraser (Free) · Bill Wyman (The Rolling Stones) · Jared Followill (Kings of Leon)
Flaubert 1.Iseloomusta Emmat: kirjelda tekstinäiteid kasutades keskkonda, milles ta elab; tema unistusi teistsugusest elust; tema suhtumist oma abikaasasse ja armukestesse. -Emma on raamatu peategelane, õnnetu naine, kes unistab paremast elust. On romantiliselt meelestatud ja üsna salakaval. -„Emma läks ülemise korruse ruume vaatama. Esimene oli möbleerimata ja teises, mis oli määratud abielupaari magamistoaks, seisis punaste eesriietega alkoovis mahagonipuust voodi.“ -„Tema meelest vajas armastus erilist temperatuuri. Õhkamised kuupaistel, kuumad sülelused, pisaranired kalli kätel, kellest tuleb lahkuda, kõik ihu erutused ja hella rauguse tunnid polnud seepärast üldse lahutatavad uhkete lossipalkonite jõudeelust, siidkardinatega ja paksu vaibaga buduaarist, keset vohavat lilleküllust poodiumil seisvast voodist, kalliskivide sädelusest ja livreede akselbantidest.“
Ta oli ära lõigatud oma vanast maailmast. Ta ei osanud käituda enam tavalises elus, ainus koht kus ta hakkama sai oli rinne. Ta mõistis, et endist Paluli pole enam olemas. ,,Ma istun ema voodiäärel. Ma hingan sügavalt sisse ja välja ja sõnan endamisi: ,,Sa oled kodus, sa oled kodus." Ent kuidagi ei saa ma lahti ujedusest, mis mind valdab ega lase kõigega veel kohaneda. Siin on minu ema, siin on minu õde, seal ripub minu klaaskast liblikatega ja kõrvaltoas on mahagonipuust klaver aga mina pole veel jäägitult siin. Minu ja kõige selle vahel on mingi loor ja üksainus samm sõda." Kord läheb ta isaga tolle lemmikkõrtsi kaasa, kus neid võtab vastu alaline laudkond. Kõik räägivad talle, et sõda on raske, kuid samas, et sõdurid on ikka mökud ja peaks need prantslased juba maatasa tegema. Kõik praalivad, ise mõistmata midagi sõjast ja rindest. See on viimane hetk, kus Paul mõistab, et teda ei seo enam tavalise eluga mitte miski. Mitte ükski
annaabi.ee 
