Krišna- Laiemalt austatud jumal ta kehastab jumaliku armastust. Šiva- Jumalik hävitaja, kes võib surma ja hinge vabastada.Jooga isand. Loomade ja metsiku looduse valitseja. Kehastas seksuaalsust, kui ka sellest hoidumist. Samas ka tansu jumal. Kujutati neljakäelise tantsijana ning vilepilli mängijana. Kangelaseepika- Aarjalased laulsid kangelaslaule juba Indiasse tuleku ajal. Traditsioon läks põlvestpõlve ja lõpuks pandi kirja 2 ülimahukat eepost. Mahabharta ja Ramajana. Mahabharta keskendub kahe suguvõsa võitlustele. Ajaloolist tausta ei teata. Ramajana on Krišna kehastuse , kangelase Rama seiklustest ka katsumustest.Loo lõpus tõuseb Rama jumalana taevasse. Budism- ei tunnistanud veedade autoriteeti ega pööranud tähelepanu kastierinevustele. VI ja V sajandi ekr vahetusel pani sellele aluse Gautama. Ta nägi jumalike ilmutusi. Ta ei järginud seisusi ja andus meditatsioonile, vabastas end taasünnist ja nendest tulenevatest kannatustest. Temast sai valgustatu e.
2. Artha materiaalse rikkuse kogumine 3. Kama 'kirg', soo jätkamine 4. Moksa 'vabanemine', lisandus lihtrahvale hiljem; erinevalt eelnevatest on see vabatahtlik Eluetappide kontseptsioon: Dharma = õpilase eesmärk Artha = majaperemehe eesmärk Kama = majaperemehe eesmärk Moksa = eesmärk, kui lapsed üles kasvavatud; enne surma peab hakkama rändaskeediks 4. ~500 eKr 500 pKr oli eepilisusajastu, mis sai nime eeposte Mahabharta (sh. Bhagavadgita, dialoog Krisna ja inimese vahel) ja Ramayana järgi. Jumal tuli tavainimesele lähemale. Eepostes esinesid peamiselt Visnu, Siva ja Krisna. Eeposed koosnesid kümnetest tuhandetestvärssidest ja neid kanti ette suuliselt. Sektikeskne hinduism tekkis Siva, Visnu ja Krisna ümber ning brahman jäi tahaplaanile. Ei tegeletud enam nii väga ohvririitustega ning tekkis puya, mille keskmes on altaril lõhna ja toidu ohverdamine. Eepostes
annaabi.ee 
