Raha laekumine arvelduskontole kantakse deebetisse ja maksmine arvelduskontolt kreeditisse. Saldo esineb ainult deebetis. Pangas peetakse iga klientide kohta eraldi registrit, millest tehakse ettevõttele perioodiliselt väljavõtteid. Deebeti ja kreediti tähendus on panga väljavõttel Raamatupidamine I Varje Kodasma 2006 vastupidine ettevõtte raamatupidamises kajastatuga ja lähtub panga seisukohalt. Pangatehingutelt panga poolt mahaarvestatav teenustasu on ettevõtte üldhalduskulu. Kassa ja arvelduskonto raamatupidamislausendite näited: Kassasse toodi arvelduskontolt raha D: Kassa K: Arvelduskonto Kassast viidi raha arvelduskontole D: Arvelduskonto K: Kassa Kassast (arvelduskontolt) maksti välja töötasud D: Võlad töövõtjatele K: Kassa ehk arvelduskonto Kassast maksti avanss aruandvale isikule D: Nõuded aruandvate isikute vastu K: Kassa
vahetada või kohustist tasuda teadlike, asjast huvitatud ja omavahel mitteseotud osapoolte vahelises tehingus. On laiem mõiste kui turuväärtus. Lõppväärtus (lõpetamismaksumus) summa, mida ettevõte saaks käesoleval hetkel vara võõrandamisest, millest on maha arvatud eeldatavad võõrandamisega seotud kulud eeldusel, et selle varaobjekti kasulik eluiga on lõppenud ja vastavad tingimused täidetud. Depretseeritav osa e mahaarvestatav osa (amortiseeritav osa) on vara soetusmaksumus miinus tema lõppväärtus. Depretseerimine e mahaarvestamine (amortisatsioon) on vara amortiseeritava osa kandmine kuluks vara kasuliku eluea jooksul. Kasulik eluiga periood, mille jooksul vara ettevõtte poolt tõenäoliselt kasutatakse. Tooteühikute (või muude sarnaste ühikute) arv, mida ettevõte antud vara kasutamisest saab. Akumuleeritud kulum põhivara juba kuluna kajastatud depretseeritav osa (amortiseeritav
annaabi.ee 
