mitte soojade liha- ja kalatoitude kõrvale. Menüüst võib mõne toidu välja jätta, kuid järjekorda ei muudeta. Taignatoodetest on eelistatud leht-, biskviit-, ja keedetud (tuuletasku) taignad. Neist valmistatakse rohkesti soolaseid ja magusaid tooteid. Võrreldes teiste Lääne-Euroopa riikidega tarvitatakse Prantsusmaal vähem piima ja piimasaadusi. Erandiks on juustud. Juustusid kasutatakse mitmesuguste roogade valmistamiseks. Juustu pakutakse alati ka enne magusroogasid. Kasutatakse palju kitsepiimajuustu. Prantsuse köögi omapäraks on ka väga suur kastmete valik. Kastmed annavad toidule omapära ja kastmeid loetakse köögi poeesiaks. TAVAD Prantslaste tavaline hommikusöök koosneb saiast, võist, moosist, kuumast sokolaadist ja mustast või piimakohvist. Lõunasöök algab suupistete või eelroaga, millele järgnevad kala-, liha- või aedviljaroog, salat, juustuvalik, puuviljad ja koogid
Kastmete arv ületab üle 300. Soojade toitude jaoks vaagnad kuumendatakse. Piima ja koort tarvitatakse ainult rõõsalt. köögi iseloomulikuks jooneks on laialdane juurviljade (kartul, sibul, kaunoad, spinat, mitmesugused kapsad, tomatid, baklazaanid, seller, petersell, lehtsalat) kasutamine. populaarsed on vitamiinirikkad spargel, artisokid, porrulauk. juustusid kasutatakse mitmesuguste roogade valmistamiseks. juustu pakutakse alati ka enne magusroogasid. kasutatakse palju kitsepiimajuustu. iseloomulik on veini, konjaki ja likööri kasutamine toidu valmistamise protsessis. reeglina vein keedetakse, ja selle tulemusena annavad nad toidule omapärase maitse ning lõhna. prantsuse köögile kuulub ka küllalt originaalne võte toidu ,,põlemapanemine". sageli kasutatakse seda liha valmistamisel. selleks enne serveerimist valatakse lihale konjakit ja süüdatakse. see annab roale spetsiifilise maitse ja lõhna.
annaabi.ee 
