Kindlasti peaksid igapäev kättesaadavad olema puuviljad. Liha peaks olema lapse menüüs üle päeva või vähemalt kaks korda nädalas. Kindlasti tuleks meeles pidada, et lapsel ei ole veel purihambaid ning liha tuleks peenestada. Lihast saab laps rauda, mis on vajalik vere punaliblede jaoks. Kala on hea joodi allikas ning ka seda peaks sööma kaks kuni kolm korda nädalas. Maiustusi võiks anda nii vähe kui võimalik. Magustoidud ning puuviljad peaksid rahuldama lapse magusavajaduse. Allergiad !! Allergia on tõsine probleem, mis võib ägedana iga kord, kui organism puutub kokku ebasobiva ainega. Imikueas on sagedamini lehmapiima-, kanamuna,- nisu- ja sojaallergiat. Hiljem kujuneb ülitundlikkus pähklite, kala, puuviljade jt. toiduainete suhtes. Allergia eelsoodumus on suurem neil, kelle vanemad on olnud allergilised. Allergiat võib põhjustada iga organismi sattunud loomne ja taimne valk. Seepärast on võimalike allergeenide loetelu pikk
(neurotransmitterid), selle kombinatsioon kohese energiasüstiga võib aidata väsinud ja depressioonis naisel ennast paremini tunda, kuigi vaid lühikeseks ajaks. Selleks eelistada tumedat shokolaadi (vähemalt 70% kakaod), mitte suurtes kogustes, kindlasti lugeda etiketti, et seal ei oleks muid lisaaineid (maitse tugevdajaid), shokolaad sisaldab ka rauda ja magneesiumi. Tuleb hoolitseda selle eest, et neid aineid saaks piisavalt toiduga. Suurenenud magusavajaduse põhjuseks võib ka olla liiga pikad söögikordade vahed kui ka liiga madal või liiga kõrge süsivesikutesisaldusega toit. Kui menüü koosneb mitmekülgsest toiduvalikust, siis on väga väike võimalus, et see põhjustab toitainete puudust. Kui ühe toitaine vastu tekib vastumeelsus, siis tuleb vaadata, et teisi toitaineid süües saaks puudujääk korvatud. Näiteks, kui ei talu enam punast liha, siis tuleb süüa