16. Keelekaart- keele maitsetundlikud piirkonnad 17. Lõhnade klassifikatsioon (nn standardlõhnad) 18. Selgitada: ageusia, anosmia, daltonism 19. Nimetada nägemishäireid 20. Selgitada: adaptatsioon 21. Adaptatsioon lõhnade suhtes, adaptatsioon maitse suhtes, adaptatsioon valguse ja pimedusega. 22. Selgita ja too näiteid: kõrvallõhn, kõrvalmaitse 23. Põhimaitsed- millise maitse suhtes kõige kiirem adaptatsioon, millise suhtes kõige aeglasem 24. Kuidas on võimalik toote magusatundlikkust degusteerimisel tõsta? Toote soojendamisega 25. Selgita: assessor, ekspertassessor, erialane ekspertassessor, paneel (sensoorne paneel) 26. Selgita: sensoorne väsimus, sensoorne mälu 27. Assessorile esitatavad nõuded 28. Assessorile esitatavad tervislikud nõuded 29. Taustinformatsiooni kogumine assessori kohta 30. Assessori tundlikkuse kontrollimiseks kasutatavad katsed 31. Assessorite värbamine ja selle tüübid 32
Fleiv (maitse-ja lõhnakogum)- haistmis-, maitsmis- ja trigeminaalsete aistingute kombinatsioonide kogum, mida tajutakse maitsmisel; Kõrvalfleiv- tootele mitteomane või selle riknemisest või moondumisest põhjustatud maitse-ja lõhnakogum. Kõrvalmaitse - 23. Põhimaitsed- millise maitse suhtes kõige kiirem adaptatsioon, millise suhtes kõige aeglasem Kõige kiirem: soolane, siis hapu, siis magus ja mõru. 24. Kuidas on võimalik toote magusatundlikkust degusteerimisel tõsta? · Magusatundlikkus kasvab degusteeritava toote soojenemisega. . Magusa maitse tundlikkus on maksimaalne 37 °C. Toiduainete neli põhimaitset käituvad temperatuuri suhtes selektiivselt: Hapu maitse tajumise võime kasvab külmaga, magusatundlikkus degusteeritava toote soojenemisega. Mõru maitse hindamiseks on kõige optimaalsem temperatuur 10 °C. Magusa maitse tundlikkus on maksimaalne 37 °C, soolase 18 °C ja hapu 20 °C juures. 25