NISUÕLU (nt Hefe-Weissbier) Selle õlle omapärast pärmimaitset ei tohiks alla suruda. Seepärast võiks juurde näksida midagi pehmemat, kergemat, nt mahedat juustu. Ka grillitud köögivilju või kergemat kanarooga. SAKSA-TÜÜPI PILSNER ÕLLED Iseloomulikult tugev humalamaitse võib jääda domineerima väga paljude toitude puhul. Tasakaalu saavutamiseks võiks kõrvale pakkuda kõiksugu marineeritud toite (nii liha, kana kui kala), ka suitsetatud road on sobivad. Porter Magusamate porterite kõrvale sobib suurepäraselt võtta midagi magusat: shokolaadi, puuviljadesserte, kooke jms. MÕNED SOOVITUSED VEEL : Alati ei sobi sarnane sarnasega. Proovi ja katseta. Üldiselt on nii, et täidlasemad ja kangemad õlled sobivad raskemate söökidega ja vastupidi. Kuid mitte alati. Ja kui kasutada mingit õlut lisandina söögitegemisel, siis ei pea mingil juhul seda sama marki ka söögi kõrvale pakkuma. Lähtuma peaks ikka valmistatud roa iseloomust. SAKU KLASSIK
paraku väga sageli enam maitsvaid vilju ei kandnud. Alles õunapuude vääristamise äraõppimisega suutis inimene maitsvamate õunadega õunapuid paljundada. Enne aed-õunapuu võidukäiku keskajal tarbisid eestlased meil looduslikult levinud mets- õunapuu viljasid, mida kutsuti ubinateks. Mets-õunapuu oli sel perioodil levinud üle kogu Eesti, aga tänapäeval kohtab teda peamiselt Lääne-Eestis, eriti Saaremaal ja Muhul. Ubinad ei suutnud võistelda aga aed-õunapuude magusamate ja suuremate viljadega. Aed-õunapuid hakati meil linnade läheduses ja kloostriaedades kasvatama 13. sajandil. Mõisaaedades on õunapuude kasvatamisest andmed alates 16. sajandist, taluaedades järjest rohkem alates 18. sajandi lõpust. Kõrgperiood õunakasvatuses saabus enne II maailmasõda. 1939. aastal kasvas meil 2 284 500 õunapuud, mis on siiamaani ületamatuks jäänud. Samal perioodil eksporditi õunu Eestist peamiselt Soome ja Saksamaale, vähem ka Inglismaale ja mujale
kunagiste taluaedade asemetel, aga ka teeservadel. Nad hakkavad mahapudenenud seemnetest kergesti kasvama. Metsistunud aed-õunapuu ei muutu mets-õunapuuks. Neil kahel liigil on kõige kergem vahet teha lehtede järgi: mets-õunapuu võrsed ja lehed on alt täiesti paljad, aed-õunapuu lehed ja nooremad oksad aga karvased. Viljuva puu määramine ei tohiks tekitada probleemi: mets-õunapuu pisikesi hapusid vilju on raske segi ajada aed- õunapuu suuremate ja magusamate õuntega. 5. Pärismaised puud-põõsad ravimiks. 5.1. Arukask (Betula pendlita). Kaseravimeil on kust-, sappi- ja higileajav, krampilõpetav (spasmolüütiline), immuniteeti tugevdav ja hüpoksiavastane toime. Kaseravimeist on mõjusaim hüpoksiavastane toime mahlal. Kasemahla kogutakse mahlade liikumise ajal (soovitav oleks, kui) maharaiumiseks määratud puudelt, kuna koorevigastused kahjustavad puud. Kodustes tingimustes tuleb mahla tarvitada värskena